Swedbanki hinnangul kaasneb ehituses Euroopa ja saastekvootide raha kasutamisega oht: riigi osakaal on turul ülikõrge ja tekib küsimus, kas me oma raha eest sarnaseid asju ehitaksime.
Teises kvartalis kasvu jätkanud ehitusturu maht lubab prognoosida Eestis sel aastal omal jõul tehtud ehitustööde käibeks 1,7 miljardit eurot, hindab Swedbank.
Swedbanki krediidiportfelli analüüsi valdkonnajuhi Urmas Simsoni sõnul viitavad teise kvartali andmed seega Eesti ehitusturu jätkuvale tugevusele - kui I kvartalis kasvas ehitusturg aastases võrdluses 35%, jätkus kasv ka II kvartalis, ulatudes 37%-ni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Simsoni sõnul kaasneb Euroopa ning saastekvootide raha kasutamisega siiski ka oht. „Riigi osakaal on turul endiselt ülikõrge. Küsimus on, kas me oma raha eest sarnaseid asju ehitaksime?“
Ehitussektorisse liikuv raha aitab hoida tema sõnul küll tööhõive taset, kuid kuna erasektori tellijatel on löögile pääsemine raskendatud, on tegemist olulise turumoonutusega.
Loe põhjalikumat ülevaadet
Äripäev Online'ist.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.