Eesti ehitusturgu on viimasel ajal ergutanud kvoodirahast saadud toetussummad, millega on kasvanud renoveerimisturg. Ees on aga selgusetu aeg, kus kvoodirahad saavad otsa ning toetused kaovad.
Vinki sõnul on probleem CO2 projektidele orienteerunud ettevõtete tulevik pärast 2012. aastat. “Hulk ettevõtteid, kes on praegu orienteeritud mahule, jääb ilma sellest, mis neile kaks aastat leiba on andnud.
Juhul, kui riik ei suuda n-ö genereerida uut rahamassi ja uusi projekte, millest praegu kuulda ei ole, ootab väiksemaid ettevõtteid ees väga keeruline ja raske aeg.”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Vingi hinnangul muutuvad ehitusmahud järgmisel paaril aastal stabiilseks või pigem langevad. Probleem on Vingi arvates ühtlase mõistliku stabiilse arengu puudumine ja väga suured äärmused, mis paratamatult tekitavad riske nii tellijatele kui ka ehitajatele. Tööjõupuudust suurettevõtetes Vingi arvates ei ole.
Seotud lood
CO2 kvoodimüügist saadud raha on toonud väikestele ehitajatele head ajad, aga mis raha lõppedes edasi saab, on selgusetu.
Ehitus- ja geotehnilistes projektides seisavad insenerid sageli silmitsi pinnastega, mis ei vasta eeldatud kandvuse ja stabiilsuse nõuetele. Üheks tõhusaks ja maailmas väga laialdaselt kasutatavaks pinnaseparandusmeetodiks on killustiksammaste rajamine. See tehnoloogia võimaldab oluliselt parandada pinnase mehaanilisi omadusi ulatuslike väljakaevamisteta või kiirendada konstruktsioonide alla jääva pinnaste tihenemist.