Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kvoodiraha kuivab kokku
CO2 kvoodimüügist saadud raha on toonud väikestele ehitajatele head ajad, aga mis raha lõppedes edasi saab, on selgusetu.
Eelmisel aastal prognoosis ehitusettevõte Nordecon, et ehitusturule paisatav raha toob kaasa kvaliteetse tööjõu puuduse ja hinnatõusu. Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink ütles, et prognoosid on suures osas täide läinud. “CO2
kvootidega Eestisse laekunud raha kasutamine on täies hoos ja ühest küljest on täiesti õige see, et terve hulk ehitajaid, ehitusega seotud ettevõtteid ja sektor tervikuna on saanud 2011. ja 2012. aastal väga kõvasti tööd. Eesti probleem on see, et turg on väike ja kvaliteetseid tegijaid on tegelikult suhteliselt vähe. Selle võrra on ehitussektori teatud valdkondades hinnad kasvanud üsna palju. Teatud valdkondades, näiteks avatäited, katusekatted või fassaadide soojustus, kütte- ja ventilatsioonisüsteemide paigaldus, on tekkinud olukord, kus töövõtjatel on võimalik hindu tõsta, kuna nõudlus on suurem kui pakkumine.”
“Ütleme nii, et praegu on fassaaditööde mahtude tipp ja isegi buumiajal ei olnud selliseid töötasusid. Praegu võib öelda, et buumiaja tööaja numbrile võib 30% otsa panna,” nõustub Vingiga E&G juht Peeter Fjodorov.
Riigi Kinnisvara ASil on praegu käsil mitu suurprojekti – erasektoriga koostöös ehitatavate kaksiktornide projekteerimine neljale ministeeriumile ja rahvusarhiivi uus hoone. RKASi juht Jaak Saarniit ütles, et üldiselt on nad projektidega hakkama saanud, kuid viimastel nädalatel on mõningaid mahajäämusi, sest kemplused käivad tööjõu ja hinna üle. “Väike hinnatõus, millega arvestasime juba hankeid ette valmistades, on toimunud. Olenevalt hangete keerukusest on hinnatõus olnud 10 - 30 protsenti.”
Loe põhjalikumalt 22. augusti Äripäeva paberlehest või digilehest.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimasel ajal ergutanud kvoodirahast saadud toetussummad, millega on kasvanud renoveerimisturg. Ees on aga selgusetu aeg, kus kvoodirahad saavad otsa ning toetused kaovad.
Talve lähenedes tuleb ettevõtetel arvestada suurenevate elektrikuludega. Kui päikesest toodetud energiat jääb vähemaks ja kallimad elektritunnid hakkavad rahakotis tugevamalt tunda andma, võib akusalvesti näida hea lahendusena: akud saab täis laadida siis, kui elekter on odav, ning salvestatud energiat kasutada kallitel tundidel. Tegelikult ei peaks aga sugugi iga ettevõte endale akupanka soetama.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
5
Viimased uudised
Puhaskahjum jäi poole väiksemaks!
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele