Ehitusjäätmete valesti käitlemine toob lisakulusid

"Põhitegevus on ikka sama - keegi lammutab hoone või seina, teeb remonti, samas on tal territooriumil kraav või lohk, mis tuleb ära täita. Paneb sinna, mõtleb, et on korras küll," kirjeldab  kirjeldab Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhtivinspektor Rene Rajasalu, kuidas inimesed tavaliselt ehitusjäätmeid n-ö ära viskavad.

 "Sorteerib ära metalli, mille võib-olla üle annab. Ülejäänu - telliskivi, kipsplaat - läheb ikka sinna auku."

Ragn-Sellsi pakendi- ja tööstusjäätmete teenusejuhi Kalle Grentsi sõnul võib kõikide ehitusjäätmete ühte konteinerisse  kokkuloopimine olla ohtlik ehitusplatsil viibijatele ja tuua ehitajale kaasa lisakulutusi.

“Suurimaid vigu on see, kui lammutuse käigus pannakse ehitusjäätmetesse segamini tavajäätmetega näiteks asbesti sisaldavaid või muid ohtlikke jäätmeid. Nõukogudeaja eterniit sisaldab üldjuhul asbesti ja kui seda siis loobitakse ja purustatakse, siis on see töötajate tervisele lenduva asbestipuru tõttu üliohtlik. Sisuliselt asbesti sisaldav ehitusjääde on ohtlikke jäätmete hulka kuuluv ning tuleb eraldi nõuetele vastavalt käidelda,” selgitas Grents „Kui me sellised jäätmed tavalisest ehituskonteinerist avastame, siis oleme sunnitud kasseerima ehitajalt tunduvalt suuremaid summasid, sest eterniit koos muu sodiga tuleb viia spetsiaalsesse ladestuskohta."