Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikohus: tehnovõrgu ja -rajatise talumise hüvitis on liialt väike
Riigikohus rahuldas täna õiguskantsleri taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks asjaõigusseaduse, mis võimaldas kinnistu omanikel saada suuremat hüvitist kinnistu läheduses tehnovõrkude ja –rajatiste talumise eest.
2011. aasta lõpus pöördus õiguskantsler Riigikohtu poole taotlusega tunnistada mitmed tehnovõrgu või -rajatise tasu reguleerivad seadusesätted põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Õiguskantsleri taotlus viitas, et kinnistu omanikel ei ole üldjuhul võimalik vabalt hallata ja kasutada tehnovõrgu või –rajatise alla ning selle kaitsevööndisse jäävat maad. Õiguskantsleri hinnangul ei ole ettenähtav tasu piisav hüvitamaks mõju omandiõigusele.
Õiguskantsler tõi oma taotluses näite kinnistust, millel paiknevate elektriliinide alla jääva maa kaitsevöönd on kokku 1,58 hektarit. Liinide rajamiseks on kaitsevööndi ulatuses maha raiutud metsa ning põllumaana seda maad kasutada ei saa. Kinnistu omanik maksab kaitsevööndisse jääva maa-ala eest maamaksu 7,58 eurot aastas ning tal on õigus saada elektriliini talumise eest tasu 31,6 senti.
Riigikohus nõustus, et igal juhul on tegemist ebaproportsionaalse toetuse summaga, kui maa sihtotstarbeline kasutamine on võimatu ning saadav hüvitis on isegi väiksem kui maamaks.
Toetuse summa on Riigikohtu kolleegiumi hinnangul üldjuhul ebaproportsionaalne ka siis, kui talumiskohustuse eest makstav tasu oleks võrdne maamaksuga ja kui omanik saaks piiranguala osaliselt kasutada. Riigikohtu hinnangul peaks talumiskohustuse hüvitamisel arvestama ka seda, milline tehnovõrk või –rajatis kinnistul asub ning milline on selle tegelik mõju kinnistu tavapärasele kasutamisele.
Riigikohus leidis, et arvestades üldist huvi saada universaalteenuseid (elekter, gaas, küte jm) mõistliku hinnaga, võib kinnistuomanikele makstav hüvitus olla siiski väiksem piirangu täies ulatuses hüvitamisest.
Riigikohus tunnistas sätte kehtetuks alates otsuse jõustumisest. Seega ei ole kinnistuomanikel võimalik tagantjärele suuremat tasu nõuda.
Riigikogu teatas menetluse käigus Riigikohtule, et Vabariigi Valitsus tegeleb juba probleemile sobiva lahenduse leidmise ja eelnõu väljatöötamisega.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
5
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele