Maksu- ja tolliamet võttis erilise tähelepanu alla ehitussektori, kus ameti hinnangul oli 2011. aastal maksukahju 40 miljoni euro eest.
Ameti andmeil on kõrge riskiga 2285 ehitusettevõtte juhti, kelle legaalne sissetulek on 371 eurot kuus. Neis firmades on tavaliselt vaid 1-3 töötajat.
“Niisuguse olukorraga ei saa maksuhaldur kuidagi leppida, sest kõrge riskiga ettevõtete juhtidel puudub igasugune muu tulu ja on alust arvata, et nad varjavad oma sissetulekuid. Me alustame nende ettevõtete juhtide kontrollimist, et tagada sektoris õiguskuulekas maksukäitumine,“ teatab MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.
MTA riskianalüüsile tuginedes on just ehitusvaldkonnas suurim ümbrikupalkade osakaal ja võrdsest konkurentsist turul ei saa väga madalate palkade puhul juttugi olla.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ehitusettevõtete järjekindel kontrollimine jätkub, kuid samal ajal suunab maksu- ja tolliamet oma kontrolli teraviku ka teistele riskantsetele ümbrikupalka maksvatele valdkondadele eesmärgiga parandada maksekäitumist ja tagada võrdset konkurentsi.
Märtsi lõpul korraldas MTA ulatusliku kontrollreidi 66 ehitusplatsile üle Eesti. Nii suures mahus kontrollimine toimus esimest korda, kuid see ei jää viimaseks ja laialdasi kontrolle viib amet läbi edaspidigi.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.