Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ärikinnisvara turul puudub likviidsus
Asukoha tõttu on Eesti EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Araka sõnul globaalses mõistes nii perifeeria riik, et siia tulevad investeerima parimal juhul vaid lähiriikide institutsioonid.
“Eks jäämegi heal juhul Skandinaavia ja Venemaa pärusmaaks,” tõdes ta.Ka East Capital Real Estate’i juhatuse liige Martin Otsa jagab arvamust, et 95%-lise tõenäosusega ei hakka Kesk-Euroopa fondid kunagi meie kinnisvarasse investeerima. Ta usub, et edaspidigi müüakse ja ostetakse siin omavahel ning toimub lihtsalt selekteerimine, kes tegeleb rohkem näiteks kaubanduspindadega ja kes büroopindadega.Samas kinnitavad erandid reeglit. Peamiselt Prantsusmaa ja Itaalia investorite raha koondava Colonna Kinnisvara OÜ juhatuse liikme Marek Õunamägi sõnul on nende riikide investorid Eestist endiselt huvitatud. Idapoolsete investorite huvi kinnitas ka Capital Mill OÜ Partner Marko Kull.
Eesti marginaalne turg. Euroopa ja Põhjamaade kinnisvarainvesteeringute turul moodustab Eesti oma eelmise aasta 250 miljoni eurose käibega vastavalt 0,2 ja 1,5%. Mahust ligi poole andis näiteks Kristiine keskuse müük. Küsimusele, miks keegi Eesti fondidest ei tahtnud Kristiine keskust osta, vastas Arakas: “Kui suured poisid tulevad siia korvpalli mängima, siis me istume ka tribüünile ja sööme popkorni.”
Kulli kinnitusel on praegu siiski parem seis kui paar aastat tagasi, lisaks saab iga mõistlik projekt ka pangalt rahastust. Samas tunnistas ta, et olukord pole tõepoolest selline, kus astud uksest sisse ja kõik teevad pakkumisi. Kuigi hinnatase on investoritele atraktiivne, tõdes ka Otsa, et kõik oleneb sellest, kui palju ollakse nõus müüma.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.