Paar aastat tagasi Saksamaa kiirteel sõites märkasin, et kõik teeäärsete majade lõunaküljed olid kaetud päikesepaneelidega. Seal oli sadade kaupa päikesepaneele, mõni usin oli kaks paneeli isegi välikäimla katusele monteerinud, et kõik kasutult seisvad pinnad tööle rakendada. Mõni ime, et Saksamaa on maailma suurim päikeseenergia tootja ja tasub rõhutada, et see on saavutatud mitte monstrum konstruktsioone täis energiaparke rajades, vaid tavalisi üldiselt mitte just väga ilusaid laudakatuseid paneelidega kattes.
Eestis on päikest sama palju, kui Saksamaal, kasutult seisvaid katuseid leidub ka. Miks ei võiks näiteks Tallinna lennujaamahoonet järgmine kord, kui seda renoveeritakse või sinna midagi juurde ehitatakse, katta pool-läbipaistvate Muhu-mustriliste paneelidega, mida muuseas toodetakse siinsammas Eestis, Tallinna külje all.
PV paneelid on jah ilmselt kallimad kui plekk-katus, kuid see hakkaks majaomaniku heaks tööle, elektriarve väheneks või kui on palju paneele saaks peagi elektrit ka müüa.
Mullu kasvas päikese-energiajaamade võimsus 70% ja 2011. aastal toodeti 80 miljardit kWh, mis on 20 miljoni majapidamise aastavajadus. Päikese ja muude alternatiivenergia lahenduste kasutusele võtt vaid kasvab ja need pole enam niššitooted, mida leiab üksikute peast roheliste hullude majapidamisest.
Eestlased vaatavad veel skeptiliselt taastuvenergia lahendusi ja pole veel omaks võtnud säästlikku ehitamist, kuid pool sunniviisiliselt vabatahtlikult peame peagi vaid nullenergiamaju ehitama hakkama. Parem teha praegu vajalik kodutöö ja koguda kompetentsi, kui oodata viimase minutini ja siis avastada, et ei oska, ei saa ja ei taha. Eesrindlikumad ettevõtted juba mõtlevad, kuidas süsteeme oma projektidesse lisada, samas paljud pole sellistest lahendusest veel kuulnuki.
Oma toe annab ka riik, juba saab säästvalt renoveerida kortermaju, peagi hakatakse toetama taastuvenergia lahenduste paigaldamist eramajadele, väiketootjate elektrivõrguga liitumiste loomiseks käib usin töö.
Edasi koos säästlikuma ja saatevabama ehituse poole!
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele