Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Korteri vaatamine muutub tasuliseks
Eestis on üldjuhul korterite näitamise eest raha küsimine veel võõras, kuid kinnisvarabüroode esindajate sõnul liigub tendents üha enam sinnapoole, et see teenus muutub tasuliseks.
“Ostja esindamise teenus on meil 2012. aastal üks kolmest peamisest prioriteedist,” sõnas Pindi Kinnisvara juht Kalev Roosiväli. “Turul on ostjate teenindamine väga kehval tasemel. Müüjate teenindamine on ühel tasemel, aga ostjad on tihti oma sooviga üksi. 2012. a on meie äriplaanis oluline teema see, kuidas jõuda ostjatele parema teenuse pakkumiseni,” selgitas ta.
Roosiväli märkis, et nad on kaalunud ostuesindusteenuse pakkumist, kui ostja tõesti soovib püsida mugavustsoonis. “Portaalides sortimine võtab teatud aja ja lisaks on vaja teha varade ülevaatust, siis parima pakkumise kaalumine või võimalike õiguslike asjaolude välja selgitamine – kas seal on tegemist kaasomanditega, korteriomanditega, asutuskordadega, see võtab jällegi aja,” selgitas Roosiväli ostuesindusteenuse vajadust.
1Partner juht Martin Vahter usub, et ajapikku kujuneb see levinud praktikaks, et Eestis hakatakse korterite näitamise eest sagedamini tasu küsima. “Kui me hakkame kliendile mingit konkreetset asja otsima, kui me räägime äripinnast, siis me teeme ikkagi lepingu ja ta tasub selle eest, et me teeme tööd tema eest. Selliste asjade eest oleme ka Eesti klientidelt raha küsinud,” sõnas ta.
Vahter tõdes, et erakliendi puhul on see praegu nii ja naa. “See sõltub maaklerist, mingist hetkest alates see töö maht muutub nii suureks ja pole teada, kas klient üldse ostabki midagi. Välismaal võetakse selle eest kindlasti tasu.” Tema sõnul toimib see nii Londonis. “Üha rohkem saadakse aru, et see on kellegi aeg ja kellegi põhitöö ja ollakse nõus selliste asjade eest maksma,” lausus Vahter.
Eestis enam levinud äripindade puhul.
Arco Vara turundusdirektor Mart Saa märkis, et sõlmis just ühe ostuesinduslepingu kinnistu ostmiseks. “Kui kliendil on väga konkreetne soov, siis üldjuhul tehakse leping, kuhu pannakse kirja, mis ta soovid on ja mis kriteeriumidele see peab vastama,” lisas ta.
“Mingi spetsii?ka peab asjal olema, üldjuhul tavaline Eesti ostja sellist lepingut ei sõlmi. Mina pooldan neid lepinguid, kuna töö oleks märksa tulemuslikum kliendi enda jaoks. Mitte tasu pärast, sest tehingu puhul kaetakse tasu üldjuhul maaklertasust. Selle eest eraldi arvet ei tehta,” avaldas Saa oma seisukoha.
“Pigem annaks see palju rohkem konkreetsust asjasse. Mujal maailmas on see märksa rohkem levinud kui Eestis, siin on see kindlasti rohkem levinud äripindade puhul,” nentis ta. Saa sõnul sõltub lepingu tasu töökäsu iseloomust.
Kinnisvarabüroo Uus Maa juht Mika Sucksdorff lisas, et kui tõesti ostusoov on selline, et on teada, et hetkel turult ei leia ja peab tõesti otsima, siis võidakse leppida kokku, et vahendustasu maksab hoopis ostja. “See on selline koht, kus ostjaga lepitakse midagi kokku, mitte, et sellist teenust pakutakse,” lisas ta.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele