Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltika müüb oma kinnisvaraarenduse
Baltika plaanib tänavu kinnisvaraärist väljuda, müües büroohooned ja maa Tallinnas aadressiga Veerenni 24, mis on tuntud Baltika Kvartalina.
Ettevõte lõpetas 2007. aastal alustatud arendusprotsessi, kus endisest tootmishoonest on välja kujundatud terviklik Baltika Kvartal, teatas ettevõte börsile. Kvartal on tänaseks rentnikega täidetud, kusjuures AS Baltika kasutab oma peakontoriks ja Moetänava kaupluseks ca 37% üüripinnast ning plaanib jätkata täna kasutatava pinna rentimist ka peale võimalikku müügitehingut. Kinnistu müügiga soovib ettevõte keskenduda edaspidi oma põhitegevusele, rõivakaubandusele.
AS Baltika valis kinnisvaratehingu nõustajaks Catella Corporate Finance’i ja müügist saadava summa abil vähendab ettevõte oma laenukohustust ja suurendab investeerimisvõimekust.
Seotud lood
Rõivakaubandusega tegelev Baltika rajab
Tallinna kesklinna disaini- ja loovettevõtete kontoreid koondava Baltika
Kvartali, teatas ettevõte. Arenduse esimene etapp – Baltika endise õmblusvabriku
ümberehitus büroo- ja ärihooneks, valmib juba 2009. aasta mais.
Ligi 12 000-ruutmeetri suurune pind Baltika Kvartalis on 80 protsendi ulatuses üürilepingutega kaetud ning esimesed üürnikud kolivad sisse järgmisel nädalal. Baltika Kvartalis hakkab igapäevaselt töötama üle 400 inimese.
Tallinna linna ja SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid vahel sõlmitud investeerimistoetuse lepingusse tuleb muudatus, mille kohaselt rajatakse loomeinkubaator Baltika Kvartalisse Veerenni tänaval, mitte varasemalt kokku lepitud Niine tänavale.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
2
5
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Viimased uudised
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Arendaja PN Project on seni oma võlakirjaprogrammi kolmes etapis kaasanud investoritelt kokku 26,1 miljonit eurot.
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Üritused
Hetkel kuum
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
18-miljoniline lisainvesteering teeb Ülemiste Cityst Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnaku
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele