Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
TTÜ ja RKAS asuvad otsima lahendusi null-energia hoonete ehitamiseks
Alates 2020. aastast peavad kõik ehitatavad hooned tootma ise sama palju energiat kui nad tarbivad.
Reedel 13. jaanuaril allkirjastasid Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak ning Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit kaks lepingut, mille kohaselt alustatakse koostööd energiatõhusate hoonete projekteerimise ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumite väljatöötamiseks. Lepingute maht on 71 847 eurot ja projekti kogumaksumuseks on planeeritud 152 226 eurot. Koostööprojekt kestab 2013.aasta märtsi kuuni.
Esimese etapis keskendutakse madal- ja ligi null-energia hoonete rajamiseks vajalike hoonepiirete, fassaadide, päikeseakaitse, tehnosüsteemide, automaatika ja taastuvenergia allikate osas uute lahenduste väljapakkumisele ning tehniliste lahenduste teaduslikule ja praktilisele analüüsile.
RKASi juhatuse esimehe Jaak Saarniit selgitab, et uuringu tulemusi kasutatakse uurimuste tulemusi nii olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmisel kui ka uute hoonete kavandamisel. “Alates 2020. aastast peavad kõik Euroopa Liidus kerkivad hooned olema nn ligi null-energia majad, mis toodavad praktiliselt sama palju energiat kui tarbivad,“ lisas Saarniit.
“RKAS on Tallinna Tehnikaülikoolile väga huvitav partner ja selline innovaatiline koostöö rikastab mõlemaid osapooli,” lausus innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak .
Uuringu „Energiatõhusate hoonete projekteerimine ja keskkonnamõjude hindamise kriteeriumid“ peaeesmärgiks on madal- ja ligi null-energiahoonete võimalike tehniliste lahendusvariantide välja töötamine büroo-tüüpi ja avalikele hoonetele. Uuring tehakse ka madal- ja ligi null-energiahoonete tüüplahenduste kohta.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Hetkel kuum
Enimloetud
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Nordeconi tütarfirmale kaks teehooldushanget kaotanud Warren Safety suuromaniku kommentaar
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele