13. jaanuar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vaeküla kooli ehitusobjektil, kus pidevalt lükkus edasi ehitustähtaeg, lõpetati leping Facio-ga. Kool on seisnud alates eelmise aasta suvest tühjana ning ehitustegevus on täielikult peatatud.

Äripäev küsis Riigi Kinnisvara AS-ilt (RKAS), kuidas sarnaseid juhtumeid tulevikus vältida. RKAS-e haldusdirektor ja juhatuse liige Elari Udami sõnul on seadusest tulenevalt sarnaste olukordade vältimine hankija puhul piiratud. „Küll aga saab vähendada selle kordumise tõenäosust tulevikus ja need tegevused saab kokku võtta lühidalt järgmiselt: kvaliteetsem projekt ja hange, põhjalikum leping ja järelevalve ning suuremad tagatised,“ lisab Udam.

Objektilt ära jalutamist Udam taunib ning sellisele tegevusele peab järgnema kahjunõue, et vähendada ehitaja ükskõikset käitumist. „Kui töövõtjalt ka selline kahju välja nõutakse, siis järgmine kord nad enam nii kergekäeliselt alapakkumist tegema ei tule,“ kommenteerib Udam.

Kui hankija ei ole piisavalt nõudlik ning kontroll hanke täideviimise osas on nõrk, on see võimalus ehitajal vastutuse kõrvalehiilimiseks.

„Läbi sõrmede me seda vaadata ei kavatse ja ma usun, et RKAS rakendab selliste lepingupartnerite vastu karme kuid õiglasi sanktsioone,“ prognoosib Udam.

Riigihangete seadus vajab muutusi

Riigihangete seadust tuleb muuta nii, et vaidlused saaksid kiire lahenduse. „Täna kehtiv seadus on liiga pakkujakeskne. Minu hinnangul tuleks suurendada riigihangete vaidlustuskomisjoni rolli, andes neile juurde suurema mõjuga otsustusõigust ja kiirendaks sedasi õigusmõistmist,“ ütleb Udam.

Udam rõhutab: „Tõsiselt tuleks kaaluda riigihangete seaduse täiendamist viisil, mis võimaldaks hankel põhjendamatult madala pakkumise esitanud firmalt nõuda täiendavaid garantiisid, mis kataksid teatud ulatuses odavaima pakkumuse ja eeldatava maksumuse vahe.“

„Varasemalt oli ka riigihangete seaduses punkt, mille kohaselt ostja ei või madala maksumusega pakkumist tagasi lükata, kui pakkuja annab enda esitatud pakkumise hinna ja riigihanke eeldatava maksumuse vahelisele summale 100-protsendilise tagatise.“

Muutust vajab ka suhtumine

Udami sõnul tuleb endal peeglisse vaadata ka seaduseandjatel. „Üldisemalt oleks aga vaja, et muutuks seaduslooja mõteviis – a´priori on ametnikud sulid ja laisad. Parem ühiskond tugineks süsteemil kus ametnikud on ausad, kohusetundlikud ja otsustusvõimelised ning neid ka sellisena koheldaks. See loomulikult tähendaks kahtlemata keskendumist ametnike ja ametkondade õigustele, kohustustele ja kindlasti vastutusele,“ märgib Udam