Kui hankija ei ole piisavalt nõudlik ning kontroll hanke täideviimise osas on nõrk, on see võimalus ehitajal vastutuse kõrvalehiilimiseks.
„Läbi sõrmede me seda vaadata ei kavatse ja ma usun, et RKAS rakendab selliste lepingupartnerite vastu karme kuid õiglasi sanktsioone,“ prognoosib Udam.
Riigihangete seadus vajab muutusi
Riigihangete seadust tuleb muuta nii, et vaidlused saaksid kiire lahenduse. „Täna kehtiv seadus on liiga pakkujakeskne. Minu hinnangul tuleks suurendada riigihangete vaidlustuskomisjoni rolli, andes neile juurde suurema mõjuga otsustusõigust ja kiirendaks sedasi õigusmõistmist,“ ütleb Udam.
Udam rõhutab: „Tõsiselt tuleks kaaluda riigihangete seaduse täiendamist viisil, mis võimaldaks hankel põhjendamatult madala pakkumise esitanud firmalt nõuda täiendavaid garantiisid, mis kataksid teatud ulatuses odavaima pakkumuse ja eeldatava maksumuse vahe.“
„Varasemalt oli ka riigihangete seaduses punkt, mille kohaselt ostja ei või madala maksumusega pakkumist tagasi lükata, kui pakkuja annab enda esitatud pakkumise hinna ja riigihanke eeldatava maksumuse vahelisele summale 100-protsendilise tagatise.“
Muutust vajab ka suhtumine
Udami sõnul tuleb endal peeglisse vaadata ka seaduseandjatel. „Üldisemalt oleks aga vaja, et muutuks seaduslooja mõteviis – a´priori on ametnikud sulid ja laisad. Parem ühiskond tugineks süsteemil kus ametnikud on ausad, kohusetundlikud ja otsustusvõimelised ning neid ka sellisena koheldaks. See loomulikult tähendaks kahtlemata keskendumist ametnike ja ametkondade õigustele, kohustustele ja kindlasti vastutusele,“ märgib Udam
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.