16. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ümberehitused korteris võivad probleeme tekitada

Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuhi Urmas Mardi sõnul võivad ümberehitused korterites tekitada erinevaid probleeme ning seetõttu on vajalik projekti ja teiste korteriomanike luba.

"Ümberehituse käigus võib muutuda nõrgemaks hoone kandekonstruktsioon, mis on otseselt eluohtlik. Samuti võivad ümberehituse tulemusena halveneda teiste korteriomanike elutingimused, kõige hullemal juhul aga võidakse ohtu seada koguni kaasinimeste elud,” hoiatas Mardi. “Kuna paneelmaja seinad ja laed on kandvad, ei tohi seal midagi  niisama lihtsalt heast peast muuta.”

 Mardi sõnul on ümberehituseks kindlasti vajalik teiste korteriomanike nõusolek.

 “Maja kaasomanikel ehk siis teistel korteriühistu liikmetel on täielik õigus korteri ümberehitaja plaanidest teada. Kui ühistul mingil põhjusel ei ole andmeid varem korterites tehtud ümberehituste kohta, peab korteriomanik kõik oma korteri all ja peal asuvad korterid läbi käima ja välja selgitama, milliseid kandvate konstruktsioonide muudatusi on tehtud, enne kui ühe või teise seina mahalõhkumist alustatakse,” selgitas Mardi.

Teine Mardi sõnul hädavajalik asi on korteri ümberehitusprojekt. “Ma ei kujuta ettegi, kuidas keegi ilma projektita korteris ehitustöid alustada saaks,” kommenteeris Mardi. Korteri ümberehitusprojekti saab tellida registreeritud projekteerimisfirmast, kuid kõik paneelmaja konstruktsioone puudutavad muudatused tuleb lasta kindlasti Eesti Projektil kontrollida ja kooskõlastada, sest paneelmajad on projekteeritud Eesti Projektis.

Seal säilitatakse nende projekte praegugi. Vajalike tehniliste kooskõlastustega projekti peab korteriomanik kooskõlastama ühistuga, seejärel leidma ümberehitusele omanikujärelevalve tegemise õigusega isiku ning sõlmima temaga järelevalvelepingu ning seejärel asuda taotlema ehitusluba.

“Ümberehitus on aega- ja vaevanõudev, samuti läheb korteriomanikule kaunis kalliks, niisiis tasuks enne suurpaneeelamu tüüpkorteri ümberehitust hästi järele mõelda, kas taoline tegevus ikka on kõige mõttekam,” rääkis Mardi.

“Sellele, kas soetatud elamispind üleüldse meeldib ja konkreetse inimese või pere vajadustega sobib, tasuks ikka mõelda enne korteri ostmist – autot ostes ei mõtle ju keegi hakata pagasiruumi suuremaks ehitama," lisas ta.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785