Ebakindlus majanduses hoiab endiselt üleval huvi oma vaba raha kinnisvarasse investeerida ning inimestel, kel on käsutada suuremad summad, on kohati tekkinud probleeme soovidele vastava hea korteri leidmisel, kirjutas Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi.
November oli Tallinna kinnisvaraturul selle aasta aktiivseim kuu. Kokku toimus 908 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on oktoobrist saja võrra enam. Ka mullu oli november keskmisest aktiivsem – siis toimus 899 tehingut, mis oli möödunud aasta teine tulemus.
Kinnisvara müüdi kokku 76,5 miljoni euro eest, mida on oktoobrist 17 miljoni euro võrra enam. Tänavuse aasta lõikes on tegu siiani neljanda tulemusega.
Tallinna korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind kerkis novembris aasta kõrgeimale tasemele ehk 997 eurole. Oktoobriga võrreldes oli tõus 7,2% ja mulluse novembriga võrreldes 17,7%. Kortereid müüdi 557, mis on samuti selle aasta parim tulemus.
Tallinnas ja Harjumaal müüdi 101 eramut ja suvilat, mis on 6 võrra oktoobrist enam. Elamumaa krunte müüdi 64, mis on tänavuse aasta kolmas tulemus ning oktoobrist 15 võrra enam.
Tallinna korteriturul annavad tooni uusarendused ja investorid. Ostetakse keskmisest kallimaid ja paremaid kortereid, mis on oma mõju avaldanud nii pealinna keskmisele ruutmeetrihinnale kui ka kvaliteetsete korterite müügipakkumiste vähenemisele. Ebakindlus majanduses hoiab endiselt üleval huvi oma vaba raha kinnisvarasse investeerida ning inimestel, kel on käsutada suuremad summad, on kohati hädas heade korterite leidmisega.
Äärelinna järelturu korterite puhul on aga enam märgata ka ebakindlust tehingu sõlmimisel. Kuigi ka siin soovitakse vaba raha investeerida, ollakse ostmisel ettevaatlikud ning aeg-ajalt lükatakse ostu edasi.
Samuti võetakse kortereid müügist ära, sest usutakse, et kevadel saab neid parema hinnaga müüa. Teisalt on hakatud ka kahtlema vaba raha pangas hoidmise mõttekuses ning müügis olev korter jäetakse esialgu veel endale.
Kesklinnas on märgata enam välismaalaste saabumist, kes ostavad kortereid pikemaks ajaks Tallinnasse elama jäämiseks ja selleks, et ka osa oma ettevõtmistest siia üle kolida. Eelkõige põhjendatakse valikut odavamate elamiskulude ning lihtsama maksusüsteemi ja ettevõtluskeskkonnaga.
Kui pärast suvelõpu üüribuumi oli märgata järk-järgulisest üürituru rahunemisest, siis novembri teises pooles maabus turg lõpuks tavapärasesse elutemposse ning hinnarallist ja korterite rabamisest pole aasta lõpuni ilmselt põhjust rääkida.
Küll aga on märgata, et enam antakse üürile kortereid, mille müük ei edene ning mille omanikud soovivad talviste suurte kommunaalkulude maksmisest pääseda. Sellised korterid üüritakse välja tavapärasest soodsama hinnaga, sest üüriline on teadlik korteri müügisolekust.
Maade ja majade turg on stabiilne ning olulisi muutusi võrreldes möödunud kuudega pole toimunud. Küll aga võib täheldada, et soe sügis ning puuduv lumevaip on pikendanud maamüügi hooaega.
Seotud lood
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Enimloetud
2
Lepingu maksumus on korralik!
3
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Viimased uudised
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Ekspert: Eesti teedel on Rootsi tasemele langemiseks veel palju ruumi
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Lepingu maksumus on korralik!
Tagasi Ehitusuudised esilehele