Swedbank avaldas eile raporti, mille kohaselt on eluase pealinnadest kõige taskukohasem Tallinnas, seejärel Riias ning Vilniuses.
Swedbank hakkas alates eilsest avaldama Balti Eluaseme Taskukohasuse Indeksit (BETI), mis näitab kolme Balti riigi keskmise leibkonna võimet soetada keskmist korterit. Kui indeksi väärtus on 100 või enam, on keskmine korter leibkonna sissetulekuid ja panga laenutingimusi arvestades taskukohane.
„On selge, et vaid kinnisvara hindu vaadeldes ei saa ülevaadet turu tegelikust olukorrast. Ka ei ole võimalik hinnata elanike eluaseme soetamise soove ja võimalusi läbi palganumbri, kuna ainuüksi palgastatistika ei kirjelda leibkondade võimalusi eluaseme soetamisel. Seega, indeksi peamine informatiivne väärtus on kirjeldada, kui suur on meie keskmise leibkonna ostujõud olemasolevate palkade ja kinnisvarahindade korral, võttes arvesse pankade laenutingimusi,” põhjendab indeksi koostamise põhjuseid Swedbanki peaökonomist Annika Paabut.
Pealinnadest on kõige taskukohasem eluase Tallinnas, seejärel Riias ning Vilniuses. III kvartalis paranes aga leibkondade ostujõud korteri soetamisel kõige enam just Vilniuses, kus BETI kasvas võrreldes eelneva kvartaliga 103,8-lt 105,2-le. BETI väärtus kasvas ka Riias tõustes 140,7-lt 141,1-le, kuid langes Tallinnas 156,9-lt 144,2-le.
Kui Vilniuses ja Tallinnas on keskmise korteri ruutmeetri hind sarnane, siis suurim erinevus indeksi väärtuses tuleneb keskmisest sissetulekust ning intressimääradest. Swedbanki arvutuste kohaselt on keskmise leibkonna sissetulek Riias 805 eurot, Vilniuses 817 ning Tallinnas 1 115. „Vaatamata sellele, et sissetulekud pealinnati erinevad, on BETI väärtus Tallinnas ja Riias üpris sarnane. Siin on oluline mainida, et vastavad komponentide arengud nende kahe linna vahel erinevad. Nimelt on leibkonna sissetulek Tallinnas III kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga kahanenud ning keskmise korteri ruutmeetri hind kasvanud, mis omakorda mõjutab BETI väärtust negatiivselt, ent Riias on leibkonna sissetulek kasvanud ning kinnisvara keskmine ruutmeetri hind kahanenud. Seega, arvesse võttes nii sissetulekuid kui ka kinnisvara hinda, on Riias eluaseme taskukohasus kasvanud, ent Tallinnas langenud,” selgitab Paabut.
Indeksi arvutamisel on aluseks võetud keskmine leibkond, kelle sissetulek on 1,5 keskmist netopalka (leibkonda võib kuuluda üks või enam inimest) ning vaadeldakse võimet soetada keskmine korter suurusega 55 ruutmeetrit. Täiendavalt arvestatakse indeksis laenutingimusi, kuna enamik leibkondi soetab eluaseme siiski pangalaenu abil. Indeks võtab arvesse keskmist intressimäära, keskmist laenuperioodi (30 aastat) ning laenu sissemakset (15% keskmise kinnisvara väärtusest). Indeksi väärtus on 100 juhul, kui leibkond maksab oma sissetulekust 30% kodulaenu tagasimakseteks. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda taskukohasem on eluase sellele leibkonnale.
Raportis kirjeldatud indeks ei ole aluseks panga laenupoliitikale ning on sisult informatiivse tähendusega. Teiste sõnadega – indeks kirjeldab ühe keskmise leibkonna ostujõudu ja seda tagasiulatuvalt ning ettevaatavat komponenti antud indeks ei oma.
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.