Kas tõesti tasub ehitada täna D klassiga eramut? Minu arvates mitte ja ma usun, et probleem pole mitte selles, et näiteks C klassiga maja ehitamine oluliselt kallimaks kujuneks, vaid oma maja ehitaja teadlikkus.
Euroopa komisjoni plaan näeb ette, et aastast 2020 tohiks ehitada sisuliselt ainult A klassiga maju. Kas see konkreetne tähtaeg jääb kehtima, pole kindel, ent selge on, et varem või hiljem hakkab see nõue kindlasti kehtima.
Igal majaehitajal tasub teadvustada, et energiatõhus maja aitab reaalselt energiakulusid säästa ning seada eesmärgiks vähemalt C või parema klassiga maja ehitamise.
Kolm võimalust
See on otsus, mida saab teha ainult tulevane majaomanik ise. Vaadates praegust eramuehituse üldpilti, võib näha, et valitakse kolme võimaluse vahel.
1. Tavalised, kehtivatele normidele vastavad eramud. Veel mõni aeg tagasi ei olnudki nagu muid alternatiive ja rohkem pandi rõhku maja suurusele, kui näiteks soojapidavusele või optimaalsele ruumiplaanile. Energiamärgise klass enamasti C või D klass.
2. Ülisäästlikud, rohkelt tehnikat ja automaatikat kasutavad majad. Automaatika, mis on mõeldud säästlikkuse, turvalisuse ja mugavuse tagamiseks. Tegemist on nn targa maja kontseptsiooniga ehitatavad majad. Samuti kuuluksid selle suuna alla näiteks ka passiivmajasid, mis oma toimimiseks kasutavad ülimoodsaid automaatikaseadmeid lisaks paremini soojustatud ja lahendatud konstruktsioonidele. Energiamärgis: A, B ja C klass.
3. Traditsiooniliselt ja looduslähedaselt ehitatavad majad. Näiteks palkmajad, puitkarkassil ehitatavad majad või muud naturaalsete soojustus- ja ehitusmaterjalidega majad (näiteks ökomajad, põhimajad jne.). Olenevalt lahendusest võib energiamärgis olla A, B, C või D klass.
Seotud lood
Kaabli puhul vaadatakse tavaliselt selle ristlõiget, isolatsiooni, voolutaluvust ja muid tehnilisi näitajaid, ent märkamata jäetakse oluline omadus, mida pole välimuse järgi võimalik hinnata. See on kaablisoone lõõmutus ehk kuumtöötlus, mis mõjutab otseselt kaabli painduvust paigaldamisel.