“Selliste hangete korraldamine on otseselt kinni hankijate suutlikkuses ja pädevuses, mis on kahjuks kohati äärmiselt väike ja laseb välja paista ebaprofessionaalsusel. On palju vaidlustusi, vääralt hinnatud maksumusi. Paljuski sõltuvad rahastamisotsused poliitilistest valikutest ja prioriteetide seadmisest, kuid välisvahendite saamise lootuses projekteerivad hankijad märkimisväärselt sageli riiulisse,” märkis Ehrstein.
Ehitusturu olukorda leevendavad ka CO2-projektid. Ettevõtja sõnul on taristute ehitamisel oodata mõningast mahtude kasvu. “Üldehituse spetsiifilistes valdkondades avaldab kindlasti mõju CO2-kvootide müügist saadud tulu suunamine hoonete energiatõhususe suurendamiseks,” lausus ta.
“Sellistes valdkondades nagu avatäidete valmistamine/paigaldamine, fassaadide ehitamine, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamine võib järgmisel aastal tekkida defitsiit nimetatud alade spetsialistidest ja see kergitab ajutiselt hindu ka üldehitussektoris tervikuna,” prognoosis Ehrstein.
Ettevõtja märkis, et tõenäoliselt ei suurene enam ehitustööjõu väljavool Skandinaavia maadesse. Pigem on tema sõnul märgata vastupidist trendi.