26. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lisaks prügimäe katmisele ja prügikeha isoleerimisele rajati prügilale gaasikogumissüsteem ning koostootmisjaam elektri ja sooja tootmiseks.

Ehitajal tuli Räämas paigaldada ümber prügikeha vettpidav sulundsein, mis takistaks prügimäest eralduva reostunud pinnasevee sattumist Pärnu piirkonna põhjavette ja samuti Pärnu jõkke. „Nõrgveed kogutakse kokku ja juhitakse läbi niisutustorustike tagasi kaetud prügikehasse või siis juba Pärnu linna kanalisatsioonivõrku edasiseks puhastamiseks AS Pärnu Vesi reoveepuhastusjaamas,“ selgitas Nordecon ASi juhatuse liige Erkki Suurorg. 

Lisaks tuli prügikeha katta selliselt, et sademeveed  ei tekitaks täiendavat reostust. Prügikeha kaeti vett mitteläbilaskva bentoniitmatiga, mille peale paigaldati drenaažikiht ja täiendav pinnasekiht.

Kuna prügikehast eralduv metaan on keskkonnale kahjulik, siis paigaldas Nordecon Rääma Prügilasse ka gaasi kogumissüsteemi ning prügilagaasil toimiva koostootmisjaama.

Kogu gaasist toodetav elekter edastatakse Eesti Energia elektrivõrku ja toodetav soojus kasutatakse ära prügila haldajast OÜ Paikre prügisorteerimisjaama küttesüsteemis.

Uus koostootmisjaam on Suurorgi sõnul täielikult automatiseeritud, interneti teel toimub jaama juhtimine ja seire. "Sellise komplekteerituse ja juhtimisvõimalustega jaamasid Eestis varem paigaldatud ei ole,“ märkis ta.