Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Domus: õhus on üüribuumi hingust
Nõudlus üürikorteri osas püsib jätkuvalt kõrge ning paljud korterid saavad Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino sõnul endale uue üürilise ühe päevaga.
"Kui me tulime augusti lõpus välja kampaaniaga „Korter üürile 1 päevaga“, siis mõnevõrra kahtlesime ka ise, kas augustis olnud suur buum enam rahulikumatel sügiskuudel jätkub. Võime aga rahulolevalt tõdeda, et nõudlus on püsinud ja ning paljud korterid on tõepoolest saanud endale uue üürilise 1 päevaga," kirjutab Reino Domuse blogis.
Septembri algus ei tähendanud tema sõnul ka hindade langust, mistõttu paljud omanikud, kellel on lõppenud üürileping sellel sügisel, on saanud küsida kohati kuni 30 % suuremat üüritasu kui 1 aasta tagasi. "Eriti kehtib see „mägedes“ asuvate korterite kohta, mille puhul ca 200 € hind tähendab maaklerile seda, et telefon on punane ja sama päeva õhtuks võib juba üürilepingu valmis trükkida," lisab Reino.
Sügiskuude tulles on pakkumine pigem kahanenud ning see tähendab, et üürilevõtjate võimalused midagi valida on muutunud väga tagasihoidlikuks. Reino sõnul on õhus jätkuvalt üüribuumi hingust.
Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on näidanud nappi tõusu ja kerkinud 61,8 punktile. Aastataguse ajaga võrreldes on indeks plussipoolel kõigest 0,8%.
Millised arengud on ees ootamas üüriturgu nüüd, mil pakkumiste hulk on drastiliselt vähenenud? Domus Kinnisvara arendusdirektor Ingvar Allekand kirjutab ettevõtte blogis, et kuna omanikuks saamine ja olemine pole paljudele jõukohane, suureneb tasapisi ka vajadus üüripindade järele.
Pealinna eramuturul on ostja huviobjektiks eelkõige kuni 200 000 eurot maksvad eramud. Pindi Kinnisvara turuülevaatest selgub, et oluliselt on elavnenud ka eramute üüriturg.
Tartumaal Kõrvekülas asuva iluaia uue kiviparketi paigaldamisel pakkus Leokivi meeskonnale suurimat väljakutset olemasoleva haljastuse säilitamine. “See on töö, mida tegelikult teha ei tahaks: arvad, et on lihtne, aga tegelikkuses on keerukam,” nentis ettevõtte projektijuht Andres Leosk.