Tallinnas kunstiakadeemia uue hoone asukohal uurivad arheoloogid praegu vana asulakohta, see töö peaks lõppema hilissügisel ning pärast seda võibki hoone maa-alust osa rajama hakata.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd mainis, et linnavolikogu kehtestas kunstiakadeemia uue hoone detailplaneeringu tingimusega, et maja maapealse osa ehitamiseks peab kunstiakadeemia naabermajade elanikega koos lahendama insolatsiooni- ehk otsese päikesevalgusega seotud probleemid, vahendas Postimees.
"Kui ehitusprojekt on meile menetlemiseks esitatud ja muud paberid ka korras, siis saab põhimõtteliselt osalise ehitusloa väljastada ning ehitamisega pihta hakkama, seda on detailplaneering sätestanud," lausus peaarhitekt.
2009. aastast on olemas otsus, et Euroopa Liidu struktuurifondidest saadakse kunstiakadeemia uue hoone ehitamise rahastamiseks 12 miljonit eurot, millele vabariigi valitsus paneb juurde käibemaksu osa, nii et kokku tuleb umbes 14,3 miljonit eurot. Teise osa vajalikust rahast saaks akadeemia oma kinnistute müügist ning umbes 10 miljonit eurot tuleks pangalaenu võtta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti Kunstiakadeemia uue maja ehituse algus sai tagasilöögi ebaõnnestumisest kahe naabriga kokkulepet saavutada.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis