Tallinnas kunstiakadeemia uue hoone asukohal uurivad arheoloogid praegu vana asulakohta, see töö peaks lõppema hilissügisel ning pärast seda võibki hoone maa-alust osa rajama hakata.
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd mainis, et linnavolikogu kehtestas kunstiakadeemia uue hoone detailplaneeringu tingimusega, et maja maapealse osa ehitamiseks peab kunstiakadeemia naabermajade elanikega koos lahendama insolatsiooni- ehk otsese päikesevalgusega seotud probleemid, vahendas Postimees.
"Kui ehitusprojekt on meile menetlemiseks esitatud ja muud paberid ka korras, siis saab põhimõtteliselt osalise ehitusloa väljastada ning ehitamisega pihta hakkama, seda on detailplaneering sätestanud," lausus peaarhitekt.
2009. aastast on olemas otsus, et Euroopa Liidu struktuurifondidest saadakse kunstiakadeemia uue hoone ehitamise rahastamiseks 12 miljonit eurot, millele vabariigi valitsus paneb juurde käibemaksu osa, nii et kokku tuleb umbes 14,3 miljonit eurot. Teise osa vajalikust rahast saaks akadeemia oma kinnistute müügist ning umbes 10 miljonit eurot tuleks pangalaenu võtta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti Kunstiakadeemia uue maja ehituse algus sai tagasilöögi ebaõnnestumisest kahe naabriga kokkulepet saavutada.
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.