Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Küttekulujaotur - säästja või mõttetu kulutus?
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on individuaalsete küttekulujaoturite paigaldamine KredEx'ist 35% ulatuses renoveerimislaenu saamiseks kohustuslik.
“Küsimus on selles, kas jaoturid ikka tagavad liikmete võrdse kohtlemise. Minu teada keelati Rootsis nende kasutamine ära, aga Saksamaal on need samas kohustuslikud,” rääkis Mardi. Samas kinnitas ta, et ühistud, kes on jaoturid oma majja paigaldanud, on rahul.
AGR OÜ energiaaudiitori, soojustehnika inseneri Kalmer Kipsi sõnul on individuaalsete küttekulujaoturite paigaldamine viimasel ajal hüppeliselt kasvanud, ent selle taga pole paraku tellijate teadlikkus.
Ta rääkis, et kui varasematel aastatel olid tellijateks ühistud, kelle juhatus oli endale mõõtesüsteemi põhimõtted selgeks teinud, siis nüüd, mil KredEx hakkas jaoturite paigaldamist nõudma rekonstrueerimise toetuspakettide raames, tellitakse jaotureid toetuse saamiseks ning küsimused tekivad tarbijatel alles pärast süsteemi soetamist.
“Energiasäästu meetmena ma jaoturite kohustuslikku paigaldamist ei poolda. Insenerina olen pigem selle süsteemi vastu, kuna küttesüsteemile see midagi juurde ei anna. Tegemist on pigem mõjutushoovaga tarbimise vähendamiseks, ent see ei pruugi toimida igas ühistus. Väiksemates majades, kus inimesed niigi kokku hoiavad, pole lisaseadmete rakendamine vajalik,” kommenteeris Kips.
Loe teemal pikemalt tänase Äripäeva ehituse rubriigist. Päevapileti selleks saad soetada SIIN.
Seotud lood
Pärast kortermaja küttesüsteemi rekonstrueerimist ja individuaalsete mõõtmisseadmete paigaldamist kahenes korteriühistu Kauge 10 tarbimine kahe aastaga 17 protsenti.
Soomes kütab kirgi Euroopa komisjoni energiasäästu direktiivi eelnõu, mis näeb ette soojusenergia kulude täpsema mõõtmise ning mis tooks rakendumisel kaasa miljardi euro suuruse lisainvesteeringu vajaduse avalikule sektorile ja teist sama palju erasektorile. Kuidas on lood Eestis?
Tallinna Tehnikaülikool, Kliimaministeerium, EKVÜ ja EEL korraldavad järjekorras 11. Teadmistepõhise ehituse konverentsi. Konverentsi peaesinejad, Eero Lunden ja Miimu Airaksinen Soomest, lahkavad ehitussektori vastutuse teemat kliimamuutustega toime tulekul arhitekti ja kinnisvaraarendaja vaatest.
Enimloetud
Viimased uudised
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele