7. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Küsimus on selles, kas jaoturid ikka tagavad liikmete võrdse kohtlemise. Minu teada keelati Rootsis nende kasutamine ära, aga Saksamaal on need samas kohustuslikud,” rääkis Mardi. Samas kinnitas ta, et ühistud, kes on jaoturid oma majja paigaldanud, on rahul.

AGR OÜ energiaaudiitori, soojustehnika inseneri Kalmer Kipsi sõnul on individuaalsete küttekulujaoturite paigaldamine viimasel ajal hüppeliselt kasvanud, ent selle taga pole paraku tellijate teadlikkus.

Ta rääkis, et kui varasematel aastatel olid tellijateks ühistud, kelle juhatus oli endale mõõtesüsteemi põhimõtted selgeks teinud, siis nüüd, mil KredEx hakkas jaoturite paigaldamist nõudma rekonstrueerimise toetuspakettide raames, tellitakse jaotureid toetuse saamiseks ning küsimused tekivad tarbijatel alles pärast süsteemi soetamist.

“Energiasäästu meetmena ma jaoturite kohustuslikku paigaldamist ei poolda. Insenerina olen pigem selle süsteemi vastu, kuna küttesüsteemile see midagi juurde ei anna. Tegemist on pigem mõjutushoovaga tarbimise vähendamiseks, ent see ei pruugi toimida igas ühistus. Väiksemates majades, kus inimesed niigi kokku hoiavad, pole lisaseadmete rakendamine vajalik,” kommenteeris Kips.

Loe teemal pikemalt tänase Äripäeva ehituse rubriigist. Päevapileti selleks saad soetada SIIN.