KÜ: kahandasime kütte tarbimist 17 protsenti

Korteriühistu juhatuse liikme Kalle Kalmanni sõnul vähenes kogu hoone soojusenergia tarbimine esimesel uue küttesüsteemiga toiminud kütteperioodil (talv 2009/2010) kraadpäevade alusel normaalaastale teisendatuna 15% võrreldes renoveerimiseelse kütteperioodi tarbimisega. Teine kütteperiood lisas veel 2% kokkuhoidu.

Uus küttesüsteem on varustatud küttekulude arvestussüsteemiga, mis koosneb elektroonilistest kulujaoturitest, mis paigaldatud igale radiaatorile ning igal jaoturil oma personaalne tunnuskood ja andmete kogumis- ja edastuskeskustest, mis paiknevad hoone trepikojas.

„Inimestel on nüüd mugav reguleerida temperatuuri oma soovide järgi. Andurid saadavad andmed maja trepikojas asuvasse keskusesse, kust need lähevad mobiili teel teenusepakkujale. Ühistul on vaja otsustada, kui suur osa küttekuludest jagatakse proportsionaalselt ruutmeetri peale ning kui palju individuaalse kulu järgi. Meie majas on 40% üldkulud ja 60% individuaalkulud, ent seda võib ühistu üldkoosolek alati muuta,“ selgitas Kalmann.

„Teenusepakkuja vajab lisaks andurite andmetele ühistult ka võrguettevõtte arvet, kus näha, kui palju on megavatt-tunde kasutatud maja peale kokku ja kui palju on sooja vett tarbitud. Kõik korteriomanikud saavad iga kuu ka detailse arvestuse nii koondina kui radiaatorite kaupa,“ lisas ta.

Võrreldud on tarbimist ka sarnaste naabermajadega. Rekonstrueerimata küttesüsteemiga ja soojustamata naabermaja tarbis Kauge 10 majaga võrreldes 12-15% enam kütteenergiat. Hoones, kus tehtud ainult fassaadisoojustus, tarbiti ligi 10% vähem. „Fassaadisoojustusega maja tarbis soojusenergiat vaid ligi 5 % võrra vähem, mis on ilmekas näide sellest, et enne, kui asutakse maja fassaadi soojustamise kallale, tuleks maja küttesüsteem kaasajastada,“ märkis Kalmann. „Ent lõplik tõde saabub sellel talvel, kuna nüüd on ka meie maja fassaad soojustatud,“ lisas ta.