Kaitseministeeriumi siseaudit tuvastas, et kaitsevägi on riigihangete seaduse nõudeid eiranud 44st kontrollitud hankest kolmekümnes.
Audit tuvastas, et hangete tegemiseks oli valitud ebaseaduslikke hankemenetluse viise, nagu konkreetsete kaubamärkide nimetamine, miljonite kroonide ulatuses elementaarsete kirjalike lepingute sõlmimata jätmine ning see, et hankeid oli avatud hankekonkursite vältimiseks jaotatud osadeks, vahendas ERR Eesti Päevalehte.
Muu hulgas on rikkumiste hulgas olnud näiteks ühe kaubamärgi spetsiifiline eelistamine teistele (muusikainstrumendid), 69% infotehnoloogia 14,5 miljoni kroonistest kulutustest ilma hangeteta tegemine, miinijahtija Sakala väljakuulutamiseta hankega remont jne, kirjutab Päevaleht.
Seotud lood
Jätkusuutlikkus ja rohelisus ei ole enam ammu nišiteema, vaid eeldus, et tootmis- ja ehitusettevõte saaks üldse rahvusvahelisel turul kaasa rääkida. See tähendab, et tootjal peab olema täielik ülevaade nii materjalide päritolust, tootmisprotsessist kui ka sellest, mis saab toodetest pärast nende elukaare lõppu.