Kaitseministeeriumi siseaudit tuvastas, et kaitsevägi on riigihangete seaduse nõudeid eiranud 44st kontrollitud hankest kolmekümnes.
Audit tuvastas, et hangete tegemiseks oli valitud ebaseaduslikke hankemenetluse viise, nagu konkreetsete kaubamärkide nimetamine, miljonite kroonide ulatuses elementaarsete kirjalike lepingute sõlmimata jätmine ning see, et hankeid oli avatud hankekonkursite vältimiseks jaotatud osadeks, vahendas ERR Eesti Päevalehte.
Muu hulgas on rikkumiste hulgas olnud näiteks ühe kaubamärgi spetsiifiline eelistamine teistele (muusikainstrumendid), 69% infotehnoloogia 14,5 miljoni kroonistest kulutustest ilma hangeteta tegemine, miinijahtija Sakala väljakuulutamiseta hankega remont jne, kirjutab Päevaleht.
Seotud lood
Eesti ehitusturgu on viimastel aastatel erinevad sündmused korralikult raputanud ning muutnud ka ettevõtete investeerimiskäitumist. Kui varem vaadati masinaparki uuendades eelkõige masina kvaliteeti ja tehnilisi omadusi, siis täna arvestatakse palju enamate näitajatega. Üha rohkem eelistatakse kasutatud tehnikat või rentimist ning ostuotsuse puhul muutub määravaks hoopis see, kas partner suudab masina rikke korral kiiresti uuesti tööle aidata.