Audit tuvastas, et hangete tegemiseks oli valitud ebaseaduslikke hankemenetluse viise, nagu konkreetsete kaubamärkide nimetamine, miljonite kroonide ulatuses elementaarsete kirjalike lepingute sõlmimata jätmine ning see, et hankeid oli avatud hankekonkursite vältimiseks jaotatud osadeks, vahendas ERR Eesti Päevalehte.
Muu hulgas on rikkumiste hulgas olnud näiteks ühe kaubamärgi spetsiifiline eelistamine teistele (muusikainstrumendid), 69% infotehnoloogia 14,5 miljoni kroonistest kulutustest ilma hangeteta tegemine, miinijahtija Sakala väljakuulutamiseta hankega remont jne, kirjutab Päevaleht.