Kuressaare linnavalitsus kuulutas eile välja Kuressaare staadioni tribüünihoone ideekonkursi võidutööde autorid. Esikoha vääriliseks tunnistati AS Tari ideelahendus märgusõnaga „Maailmarekord“ mille autoriteks osutusid arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik.
Ideekonkursi põhieesmärgiks oli saada Kuressaare staadioni tribüünihoonele ja seda ümbritsevale staadioni territooriumile eskiislahendus, mille autoritega asutakse läbirääkimistesse pakutud ideekavandi alusel eel- ja põhiprojekti koostamiseks vajaliku hankelepingu sõlmimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alusel.
Ideekonkursile laekus 21 võistlustööd, millest žüriile hindamiseks hankekomisjoni poolt esitati 20. Žürii otsus auhinnatud tööde osas oli konsensuslik.
Auhinnatud töödega saab tutvuda Kuressaare Kultuurikeskuse fuajees kuni 23. juulini, kuhu lisaks ideekonkursi võidutöödele on välja pandud valik viimasel kümnendil Kuressaares läbiviidud arhitektuurivõistluste võistlustöödest.
Ettevõte: Ninja Stuudio OÜAutorid: Roland Reemaa, Hans Peeter Isand, Jaan Tiidemann
Ostupreemia – OAAS
Ettevõte: KAMP Arhitektid OÜAutorid: Peeter Loo, Jan Skolimowski
Esimese koha saavutanud töö sai preemiaks 3800 eurot, teise koha saavutanud töö 2850 eurot, kolmanda koha saavutanud töö 1900 eurot, ja kaks ostupreemiat summas 950 eurot.
Tribüünihoone on esialgu kavandatud vähemalt kahekorruselisena. Esimesel korrusel asuvad kõikvõimalikud abiruumid nii hooldusmasinate kui ka personali ja inventari jaoks, riietumis- ja duširuumid, treenerite ruumid; teisele korrusele tulevad tribüünid, tualettruumid publikule, heli- ja meediaruum, sekretariaat.
 
 

Seotud lood

Uudised
  • 08.07.11, 16:00
GALERII: Kuressaare staadioni tribüünihoone võistlustööd
Kuressaare staadioni tribüünihoone ideekonkursi võitis AS Tari ideelahendus märgusõnaga „Maailmarekord“, mille autoriteks arhitektid Mihkel Tüür ja Ott Kadarik.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele