Vaatamata kesklinna ja Põhja-Tallinna korterite müügikuulutuste arvu kesisele kasvule või lausa vähenemisele on need piirkonnad siiski andnud peamise kasvu uute korterite valikus. Adaur Grupi kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toompargi väitel on Tallinna uutest korteritest enamik lisandunud just kesklinna ja Põhja-Tallinnasse. Kuid Toompark nõustub ka, et tänavu esimesel poolaastal on Tallinnas lisandunud valikusse ka vanemate korterite pakkumisi.
Tema sõnul võivad siin põhjuseks olla ootel olnud pakkujad, kes aasta alguses eurole üleminekult midagi ootasid. “Kui märtsikuuks selgus, et midagi vapustavat kinnisvaraturul ei toimunud, siis tulid tagasihoitud pakkumised müüki,” selgitab Toompark.
Uusarendused hakkavad südalinnast kaugemale vaatama
Ober-Hausi kinnisvaraanalüütiku Rain Räti sõnul on uute korterite pakkumine kesklinnas kasvanud seetõttu, et arendajad hindavad asukohast lähtudes kesklinna piirkonna arendusriske äärelinnast madalamaks. Aasta teisel poolel hakkab aga Räti kinnitusel eluasemeturgu üha enam mõjutama uute korterite pakkumiste kiire kasv. Tallinnas on Räti andmetel praegu ehitamisel üle 1000 uue korteri, millest ligi pooled on juba müüdud või broneeritud. Tõenäoliselt alustatakse sellel aastal veel 400–500 korteri ehitust, ütleb ta.
Toompark lisab, et lähitulevikus on oodata ka, et uusarendused laienevad südalinnast väljapoole. Juba on arendamisel mitu projekti Tallinna administratiivpiirist väljaspool, kinnitab ta.
Ka Reino ei usu, et järelturukorterite valikus enam suurt kasvu toimub. Küll aga ütleb ta, et kõik märgid näitavad uute korterite pakkumise suurenemist. Uusarendustes kasvavad mahud korrelatsioonis üldise majandusolukorra paranemisega, selgitab Reino.
Seotud lood
Adaur Grupi kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul on müügisolevate pealinna korterite valik päris hea ning ta ei usu, et Tallinna elamispindu hinnalangus ähvardab.
Domus Kinnisvara juhi Raul Reino sõnul ilmneb tänavusi reaalseid tehingu- ja pakkumishindu analüüsides, et vahe nende kahe näitaja vahel väheneb.
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.