Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rattad majast veel autot ei tee
Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Liisa Linna selgitab, millisel juhul on seaduse mõistes tegemist ehitisega ning millega tuleb arvestada kergmaja püstitamisel.
Kergmaju reklaamitakse sageli toodetena, mida saab paigaldada veekogu äärde või ka mujale ning mille jaoks ei ole tarvis ei ehitusluba ega muid kooskõlastusi. Kahjuks on tegemist mõneti eksitava infoga. Eksitavaga seetõttu, et nende kokkupandavate majade puhul on tegemist ikkagi ehitistega ehitusseaduse mõttes ning päris igale poole neid kokku monteerida ei või.
Ehitusseadus tõepoolest määratleb ehitist kui aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja. Seega, asi, mis maapinnaga ei ole jäädavalt seotud, ei pruugi olla ehitis. Näiteks, ei ole ehitis haagissuvila, mis kinnitatakse auto külge ning mille parkimiseks laagriplatsile ei ole tõepoolest vaja kohaliku omavalitsuse luba. Samas on aga ehitis liivakast või laste kiik, kui selle püstitamiseks on maasse kaevatud kasvõi ainult paar vaia.
Ehitiseks ei tee asja aga ainuüksi see, et see on maaga füüsiliselt ühendatud, näiteks kaldale ankurdatud paat ei muutu ehitiseks. Samas aga ei ole ka vundament ainus, mis eristab ehitist mitte-ehitisest. Asja tuleb vaadelda tervikuna ja hinnata ka tema eesmärgist lähtuvalt. Seda on leidnud ka riigikohus veel hiljuti tehtud lahendis, et oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet, kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest (21.02.2011 otsus asjas nr 3-3-1-80-10).
Kui maja on ühendatud konkreetse asukohaga tehnovõrkude kaudu – omades ühendust nii elektri- kui ka kanalisatsiooni- ja veetrassiga -, siis asjaolu, et majal ei ole vundamenti või et maja ei ole ühegi vaiaga maa külge aheldatud, ei mängi mingit rolli. Ilmselt on sellise maja kokkupanemise eesmärgiks olnud siiski omaniku soov ta sinna asukohta jätta, vähemalt üheks suveks kui mitte kauemaks. Teadupärast tunneb ehitusseadus ka ajutise ehitise mõistet – s.o kuni viieks aastaks püstitatud ehitist.
Teatud juhtudel on isegi võimalik, et haagissuvilast saab ehitis. Näiteks siis, kui selleni veetakse püsiv elektriliin, haagise ümber ehitatakse terrass, trepp ning istutatakse lillepeenrad, põõsad ja puud. Rattad või suusad maja all, mis võimaldavad tema paigast liigutamist, ei muuda ehitusseaduse kohast hoonet auto järelkäruks. Põhimõtteliselt on ju võimalik paigast liigutada ka väga suuri hooneid ning neid ühest kohast teise transportida.
Seadusandja on üritanud ehitise määratlust vahepeal siduda ka inimjõul teisaldatavusega, kuid seda parandust ehitusseaduse teksti siiski sisse ei viidud. Ometi leidis aga ka riigikohus ühes lahendis, et ehitisena tuleb ehitusseaduse mõttes mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades (19. juuni 2006 nr 3-1-1-44-06).
Kergmajade puhul on nende püstitamiseks vajalik ehitusluba sellistele mudelitele, mille pindala on üle 60 ruutmeetri; linna või valla kirjalik nõusolek, kui maja pindala jääb 20-60 ruutmeetri vahele või eelnevat omavalitsuse teavitamine, kui mudeli pindala on alla 20 ruutmeetri ja selle asukoht on detailplaneeringu kohustusega alal. Samuti tuleb igal juhul järgida ka looduskaitselisi ja muid piiranguid. Ranna või kalda ehituskeeluvööndisse selliseid hooneid paigaldada ei saa.
Millisel juhul siis nn kergmaju täiesti ilma lubadeta kokku monteerida tohib? Hüpoteetiliselt on ehituslubadeta võimalik kergmaja paigaldamine veekogul liiklevale parvele või näiteks demonstreerimiseks ehitusmessi halli või teatrilavale.
Soovitan kindlasti kõigil, kes kergmaja soetada kavatsevad, siiski kohalikust omavalitsusest läbi minna ning oma plaanidest vestelda. Mainimata ei saa jätta ka seda, et kellelegi teisele kuuluvale kinnistule maja püstitamiseks on vaja kinnistu omaniku nõusolekut ning ehitis muutub siis ka kinnistu oluliseks osaks ehk kinnistu omaniku omandiks. Seega, ei tasu Pirita rannaliivale sellist ehitist kokku kruvida, kui ei soovita sellest ilma jääda.
Kergmajade, nagu ka kõigi teiste ehitiste ehitamist, reguleerib ehitusseadus, samuti planeerimisseadus. Teadma peab ka erinevaid kaitsereziime reguleerivaid õigusakte. Üle 60 ruutmeetri suuruse moodulmaja püstitamiseks ehitusluba hankides on vajalik esitada ka ehitusprojekt, kusjuures siin ei piisa ilmselt tootega kaasas olevast brozüürist või kasutusõpetusest.
Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda omavoliliselt paigaldatud hoone lammutamist, kohaldada ebaseaduslikule ehitajale rahatrahvi: 300 trahviühikut füüsilise isiku ja 32 000 eurot juriidilise isiku puhul.
Seotud lood
Väikeehitised, olgu nad siis välja reklaamitud mobiilmajade, teisaldatavate hoonete, kerghoonete või ratastel majadena, tuleb püstitada seadusandlusele vastavalt.
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
5
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Viimased uudised
Vaata ka, kes tegid enim tehinguid riigiasutustega
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele