Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enne majaostu tuleb mängureeglid selgeks teha
Väikeehitised, olgu nad siis välja reklaamitud mobiilmajade, teisaldatavate hoonete, kerghoonete või ratastel majadena, tuleb püstitada seadusandlusele vastavalt.
Enne ostu tuleks tutvuda tingimuste ja võimalike piirangutega kohalikus omavalitsuses ning arvestada, mida esmapilgul soodne majakomplekt sisaldab ja millise vundamendi rajamist hoone püstitamine eeldab.
Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kuller tunnistas, et väikeehitiste ebaseaduslik püstitamine on teemaks ka nende vallas. „Lahendusi on olnud erinevaid: seadustatud on hoonete püstitamist tagantjärgi, aga tehtud ka ettekirjutusi, lammutatud või teise kohta paigaldatud,“ märkis ta.
Kuller soovitab enne väikemaja ostu teha omanikul endale selgeks kohalikud nõuded. „Ehitiseks peetakse ikkagi objekti, mis on ette nähtud ühes kohas asuma, ka siis, kui majal on rattad all. Igal juhul tuleb kohaliku omavalitsusega ühendust võtta ja vastavad taotlused esitada,“ rõhutas ta ning lisas, et arvestada tuleb ka detailplaneeringuid ja projekteerimistingimusi, mistõttu väikeehitisi igale poole paigaldada ei saagi.
Loe väikeehitiste püstitamisest pikemalt tänase Äripäeva ehituse rubriigist. Päevapileti selleks saad soetada SIIN .
Seotud lood
Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Liisa Linna selgitab, millisel juhul on seaduse mõistes tegemist ehitisega ning millega tuleb arvestada kergmaja püstitamisel.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.
Enimloetud
2
5
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Viimased uudised
Selle hoone ehitust alustati 1936. aastal, esimene tööpäev oli majas 5. märtsil 1938. Toonastest hoonesisestest ehitustöödest tegid suurema osa Võru tööstuskooli õpilased.
Arendaja PN Project on seni oma võlakirjaprogrammi kolmes etapis kaasanud investoritelt kokku 26,1 miljonit eurot.
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
Üritused
Hetkel kuum
Omanik saneerimisest: “See ei tähenda mu elutöö lõppu”
18-miljoniline lisainvesteering teeb Ülemiste Cityst Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnaku
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele