Põllumajandusministeeriumi tellimusel on loodud veebikaart, millelt iga maaomanik võib leida infot oma maale rajatud maaparandussüsteemide kohta.
Kaardil kajastatakse maaparandussüsteemi maa-ala piirjooni ja veejuhtmeid, mille kaudu kuivendusvesi juhitakse looduslikku veekogusse.
Kaardilt on võimalik näha, kellega ollakse ühises maaparandussüsteemis ja kellega ühiselt planeerida maaparandussüsteemi hoidu. Lisaks on kaardil näha ka varasemad, kuid nüüdseks mahakantud süsteemid.
"Kui maaomaniku maatükil on kraav ja ta ei tea, kas antud kraav on maaparandussüsteemi rajatis, siis uuelt kaardilt saab ta selle järgi vaadata,“ selgitas Henno Nurmsalu põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonnast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Maaparandusega seotud probleeme on olnud Eestis palju. Maa kuivendamisel ja sadevee ärajuhtimise kavandamisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka mahakantud maaparandussüsteemidega. Palju on olukordi, kus uuselamurajoonide rajamisel pole arvestatud olemasoleva drenaažiga ning need süsteemid on ehituse käigus ära lõhutud. Näiteks pole ka uuselamurajoonide rajamisel arvestatud sellega, et uued hooned ehitatakse sageli endisele põllule või metsaalale, mille kuivendussüsteemid pole kohandatud elamupiirkonna jaoks.
Loodud veebikaardiga tehakse maaparanduslik info igale maaomanikule kergemini kättesaadavaks ning vastavalt maaparandusseadusele ja planeerimisseadusele on kaart suureks abiks erinevate projektide elluviimisel oma territooriumil.
Loodud veebikaardi leiab Maa-ameti
kaardiserverist. Kaardirakenduse üldist funktsionaalsust selgitab lähemalt kaardiserveri
kasutusjuhend.
Veebikaardi tellis Maa-ametilt põllumajandusministeerium ning süsteemilahenduse lõi AS Datel.
Seotud lood
Saaremaa ettevõte OÜ Feizerton, mille kaubamärk Feirol on Eestis juba tuttav nii professionaalidele kui ka tavakasutajatele, on tegelenud enam kui 20 aastat kaablitoodete ja elektritarvikute arenduse, tootmise ja müügiga. Ettevõtte juhi Jüri Lemberi sõnul on neil turul omas nišis tugev positsioon, kuid samas on soov üha enam jõuda otse nii ehitusobjektidele kui ka lõpptarbijateni.