Küttekulud kasvasid nelja aastaga 56% 

Toasooja hinda on kergitanud üldine soojaallikate hinnatõus, aga ka käibemaksuga seotud muutused. Samuti on küttekulusid üles ajanud drastiliselt külmad talved – vanades renoveerimata korterelamutes on soojatarbimine külma mõjul kasvanud enam kui poole võrra.

„Võrreldes nelja aasta taguse ajaga on kütte maksumust mõjutanud kütte käibemaksu kasv 5 protsendilt 20 protsendini ja energiahindade üldine tõus, mille tulemusena on kütte maksumus tõusnud 56%. Möödunud talvel tuli 1kWh eest maksta keskmiselt 63 eurot,“ selgitas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu ja tõi näitena välja, et Tallinnas tuli 71-ruutmeetrise 3-toalise korteri toasooja eest äsja lõppenud kütteperioodil maksta  kuni 720 eurot, mis on 64% enam kui neli aastat tagasi, kuid kütteperioodi kulu oli 437 eurot.

Kui 2007.-08. aastal oli eluasemekulude osakaal keskmise leibkonna rahakotis 14,3 protsenti, siis tänaseks on see kerkinud  18,8 protsendile. „Siin on suur osa just küttehindade tõusul. Lisaks hindade mõjule on paar viimast talve näidanud, et hoolimata kliima üldisest soojenemisest elame endiselt parasvöötmes, kus karmid talved ja tavapärasest suurem küttekasutus võivad tabada mitu korda järjest. Seetõttu tasuks just nüüd kevadel teha otsused, mis aitaksid küttekulusid tuleval talvel kontrolli all hoida,“ rääkis Suitsu.

68% Eesti inimestest ja 92% tallinlastest elab korterelamutes, millest 70% on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi. Olukorda korterelamutes iseloomustab hästi Tallinna Tehnikaülikooli paneelmajade uuring, mis näitas, et meie eluruumide niiskusrežiim ja õhuvahetus on enamasti normist 5-10 korda väiksemad, palju on soojakadusid ning muret teeb hallitusseene laialdane levik. Valdavalt on hoonete energiamärgis D, mille energiatarve on A klassi elamute omast kaks korda suurem. Külmade talvede mõjul on soojuse tarbimine renoveerimata majades kasvanud 61%.

Kevad on Suitsu hinnangul just õige aeg, et hinnata oma maja energiatarbimist ja soojakadusid ning võtta ühiselt elanikega vastu otsuseid, kas ja kuidas olukorda muuta. „Enne mistahes otsuste tegemist tuleb realistlikult hinnata majaelanike rahalisi võimalusi, elab ju renoveerimist vajavates elamutes erinevate sissetulekutega peresid, ning arvestada plaanitud arenduste tasuvusajaga,“ toonitas Suitsu. 

Lisaks küttesüsteemi või terve maja renoveerimisele aitab nii rahakotti kui keskkonda säästa ka mõistlik kütte tarbimine – tark on panna radiaatoritele termostaadid, mis aitavad ruumde temperatuuri vastavalt vajadusele muuta, ning reguleerida ka põrandaküte selliselt, et ajal, kui pereliikmed kodus ei viibi, ei kuluks asjatult palju energiat.

„Otsus muuta eluasemega seotud tarbimisharjumusi ei pruugi rahakotis küll kohest säästuefekti anda, ent võime olla kindlad, et mõjutame läbi väiksema energiakasutuse positiivselt ümbritsevat keskkonda ning tagame oma järeltulijatele nii parema elukvaliteedi. Pikapeale hakkavad tarbimise muutused aga mõjuma ka rahakotile,“ kinnitas Suitsu.