4. Lisaks maja soojustusküsimustele vaadake üle ka ventilatsioonisüsteem – liiga nõrk ventilatsioon tähendab liigset õhuniiskust, liiast tugev ventileerimine viib aga toast välja ka soojuse. Kaasaegsed ventileerimissüsteemid võimaldavad ventilatsiooni lenduvat soojust kasutada majja siseneva õhu soojendamiseks.
5. Kui teil on oma kodu soetamine alles plaanis, tutvuge muu hulgas kindlasti ka maja energiamärgisega ning uurige, millal ja mis määral on renoveeritud maja küttesüsteem. Uue elamu ehitamisel on võimalik juba projekteerimisel arvestada kõiki vajalikke aspekte, et lõpptulemus oleks energiasäästlik tulevikumaja, mille puhul on läbi mõeldud energiakulu nii kütte, sooja vee, valguse kui elektri kasutamisel.
6. Paljud kütte, vee ja elektri tarbimisega seotud elutõed vajavad selgitamist ning õpetamist laste ja noorte jaoks. Noorele tasub südamele panna, et lisaks meid ümbritsevale keskkonnale säästab ta mõistlikult käitudes ka perekonna rahakotti. Ärge unustage, et parim õpetaja on teie endi eeskuju!
7. Reguleerige võimalusel oma elamises olevaid küttekehi termostaatide abil. Kodust eemal viibides ei ole mõtet jätta huugama põrandakütet ja ka eluruumide küttekehad võiks keerata mõnevõrra madalamale temperatuurile.
8. Laske kütteperioodi alguses radiaatoritest välja sinna kogunenud õhk ning veenduge, et radiaatorid lähevad soojaks ühtlaselt. Tähelepanu tasub pöörata igale radiaatorile, mis teistega võrreldes sama soojaks ei lähe ning võib viidata puudustele kogu süsteemis. Küttessüteemi korrasolek tagab, et soojus jaotub kogu elamus ühtlaselt. Kui mõni radiaator pole töökorras, võib see mõjutada nii kogu teie kodu kui ka teie naabrite toatemperatuuri ning küttearveid.
9. Elektriga kütjatel on tark arvestada sellega, et elekter on veidi soodsam öösiti ning nädalavahetustel. Suveajal saab soodsamat „ööelektrit“ kasutada vahemikus südaööst kella seitsmeni hommikul, talveajal kella 23st kell kuueni hommikul. Nädalavahetustel on elekter soodsama hinnaga kogu ööpäeva jooksul.
10. Küttehinnaga koos on kerkinud ka sooja vee hind, seega tasub jälgida ka sooja vee tarbimist ning vältida raiskamist. Vee kokkuhoidja peaks kindlasti eelistama duši vannile. Sooja duši all mõnulemine on tõeline luksus, kuid vähendades seda aega poole võrra, on võimalik kokku hoida kuni kolmandik vee soojendamise kuludest. Samuti säästab nõudepesu masina abil või seisvas vees, mitte voolava vee all.
Seotud lood
Alates 2007. aastast aset leidnud märkimisväärne kütte hinnatõus on toonud kaasa eluasemekulude osakaalu kerkimise Eesti leibkondade rahakotis ning möödunud talvel tuli 1kWh eest maksta keskmiselt 63 eurot, märkis Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Piret Suitsu.
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.