Ehitajate julgus välisturgudel tööd otsida survestab hinda ka Eestis. ASi Maru Ehitus juhatuse esimehe Tõnu Kulli sõnul on aru saadud, et hinnatõus on toimunud ja jätkub edasi.
Viimase aasta suurimaks muutuseks peab Kull materjalitootjate ja alltöövõtjate edukat läbimurret eksportturgudele, peamiselt Põhjamaadesse. „Arvestades sealset hinnataset ning kriisiajal koomale tõmmatud võimsusi, on see kaasa toonud kiire sisendhindade tõusu Eesti ehitusturul. Seda on paljud koduturul tegutsevad peatöövõtjad ning tellijad ka valusalt kogenud,“ rääkis ta ja lisas, et ehkki alapakkumisi tehakse vast harvem kui aasta eest, on peatöövõtu marginaalid endiselt liialt madalad ning peavad tõusma.
„Viimastel kuudel on toimunud märgatav elavnemine tellijate poolel. Eratellijatel ja pankadel on kriis veel värskelt meeles ning investeerimisotsustega kuni viimase ajani ei kiirustatud. Nüüd on aru saadud, et hinnatõus on toimunud ja jätkub tõenäoliselt edasi,“ sõnas Kull.
Masu mõju positiivse poole pealt tõdeb Kull, et ehitusturul on taas hinda läinud teenuse kiirus, professionaalsus ja kuluefektiivsus kõigis ehitusetappides: alates
Artikkel jätkub pärast reklaami
projekteerimisest kuni ehitise valmimise ja kasutuskuludeni.
"Ehitusettevõtetel on aeg taas fookust koomale sättida, sest vahepealsel mõõnaperioodil prooviti tegeleda kõigega," rääkis ta. Nüüd tuleb tema arvates arendada eelkõige neid valdkondi, mida kõige paremini osatakse ja kui ressurssi üle jääb, siis laieneda uutesse valdkondadesse ja turgudele. "Peaasi, et säiliks talupoja mõistus ja liigkiire kasv kõiki jälle pilvedesse ei viiks," märkis. Kull
Seotud lood
AS Merko Ehitus juhatuse esimees Tiit Roben rääkis, et materjalihindade kontrollimatu kasv on ehitussektori põhiliseks riskiks, mida tellija peaks ehitajaga jagama.
Ehitushinnaindeksi muutus oli I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,5%, teatas statistikaamet. Indeksit mõjutas peamiselt tööjõu 4,9%-line kallinemine.
Jätkuvast hinnatõusust ei jää puutumata ka ehitusturg, sest materjalide hinnad on kasvanud ja kasvavad veel, palgasurve kosub ning ehitajate läbimurre eksportturgudele pingestab hinnataset Eestis.
Kevadel hooldame niidukeid ja õlitame terrasse, aga puitfassaadi hooldamine ei tule sageli mõttessegi ning ega see polegi iga-aastane töö. Ent kui fassaadihooldus jääb pikalt tegemata, võib peagi ees oodata voodrilaudade vahetus, mis on suur ja kulukas ettevõtmine ka siis, kui otsustad seda oma jõududega teha.