Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu Veevärk uuendab 6,6 mln euroga reovee puhastusüsteemi
Täna allkirjastavad AS Tartu Veevärk ning konsortsium Saksamaa ettevõttest Stulz-Planaqua GmbH-st ja Skanska EMV AS-st projekteerimis- ning ehituslepingu, mille alusel rajatakse Tartusse ligi 6,6 miljonit eurot (ligi 104 miljonit krooni) maksev reoveepuhasti juurdeehitus.
Uus tehnoloogia lahendab linlasi häirinud puhasti lõhnaprobleemi ning võimaldab koguda protsessi käigus eralduvat biogaasi, mida omakorda kasutatakse soojuse ning elektrienergia tootmiseks. Lisaks reoveesettele on puhastis võimalik käidelda muid orgaanilisi jäätmeid, nt loomseid ja taimseid rasvajäätmeid.
"Rajatava objektiga vähendame puhastamisel tekkiva tahke sette kogust kolmandiku võrra. Settekäitluskompleks on välistest energiaallikatest sõltumatu üksus, sest biogaasist saadav energia on piisav toimimiseks ning välist lisaallikat tarvis pole,“ kirjeldas uue tehnoloogia omadusi Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp.
"Oleme kaasanud antud projekti tugeva rahvusvahelise meeskonna, sest projektlahendus on Eesti turu kontekstis vägagi uuenduslik ja keskkonnasäästlik,“ kommenteeris rahvusvahelist konsortsiumit Skanska EMV AS juhatuse liige Toomas Alle.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Stulz-Planaqua GmbH on kontserni H+E STULZ Group liige ning tegeleb rahvusvahelisel turul nii vee- kui ka keskkonnatehnoloogia sektoris. Firma aastakäive on 250 miljonit eurot ning sealt töötab 1000 inimest.
Ehitamist rahastavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (ligi 73%) ning Tartu Veevärk.
Logistika- ja tootmishoone kavandamisel pööratakse palju tähelepanu laadimissüsteemidele, tööstusustele, automaatikale ja seadmetele. Vähem mõeldakse aga siseustele, kuigi just neist liiguvad töötajad, kaubaalused, kärud ja tõstukid päeva jooksul sadu kordi. Kui uks pole suureks koormuseks mõeldud, annab see varem või hiljem tunda, selle liikumine muutub ebamugavamaks, uks vajab sagedamini remonti ning kasvavad hoolduskulud.