Ehitusfirma murrab piike maksuametiga

2008. aastal kaebas ehitusfirma Eutelor OÜ (hiljem BTIsolatsioon OÜ) kohtus edasi maksuhalduri otsuse, mille järgi pidi ettevõte maksma juurde umbes 2 miljonit krooni erinevaid makse, sh ka tulu- ja sotsmaksu ajavahemiku eest kuni 2005. aasta detsembrini.

Kolm aastat kestis ehitusfirma vaidlus maksu- ja tolliametiga lähetustasude maksmise õiguspärasuse üle. 9. veebruari 2011 võttis riigikohus vastu otsuse, mis puudutab Eestis laialt levinud ja täiesti seaduslikku maksukoormuse vähendamise praktikat.

Asi ei ole veel lõpetatud

Maksuamet tõlgendab töösuhete sisu teisiti. Maksuamet ja riigikohus viitavad maksuseaduse paragrahvile 84: „kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule”.

Tekib aga küsimus, kuidas teeb maksuhaldur kindlaks, kas dokumentidega tõestatud toiming vastab selle faktilisele sisule või mitte? „Maksuhaldur uurib majandusliku tõlgendamise põhimõtte rakendamisel seda, mis on tehingu tegelik majanduslik sisu. Sellest tulenevalt tuvastab maksuhaldur erinevate tõendite abil tegeliku olukorra ning ei lähtu seejuures ainult dokumentide pealkirjadest,“ selgitas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Katrina Tuulik.

Selline maksuhalduri tegevus ei riiva tema sõnul kuidagi äritegevuse vabadust, sest maksuhaldur lähtub sellest, milline on äritegevuse faktiline sisu. „Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksumaksja ei saa üksnes omavaheliste formaalsete kokkulepetega vähendada oma maksukohustust, sest maksukohustus sõltub reaalsest majanduslikust olukorrast,“ lisas Tuulik.

Kui maksuamet on veendunud, et Eutelor OÜ töötajate puhul on tegemist renditud tööjõuga, siis kohus polnud vaidlusaluse olukorra analüüsis nii kategooriline.

Miks kohus kahtleb selles, et tegemist on lähetusega?

Riigikohtu 09.02.2011 määruses on selgelt toodud ära asjaolud, mis kohtukolleegiumi hinnangul annavad põhjust kahelda selles, et tegemist on lähetusega, mitte tööjõu rendiga või tööga välismaal kahepoolse tähtajalise lepingu alusel:

- suurem osa töölepinguid oli sõlmitud vahetult enne „pikaajalisse lähetusse” saatmist ning pärast  naasmist olid töötajad vallandatud;- välismaal töötamise tingimused on lepingus sätestatud palju põhjalikumalt kui töötingimused Eestis;- välismaal töötamise ajal makstav palk on sätestatud eraldi.

Kõigest sellest järeldas kohus, et kui ei oleks võimalust töötada välismaal, poleks neid töötajaid üldse palgatud ning seega lähetusest ilmselt juttu ei ole. Samuti pööras kohus tähelepanu sellele, et valitsuse 22.12.2000. aasta määrusega nr 453 sätestatud kulude hüvitamise korda ja vastavaid tingimusi ei rakendata sõidukulude hüvitamiseks töölise elukoha ja tööülesannete täitmise koha vahel.

Riigikohus märkis, et standardse kahepoolse „töötaja-tööandja” töölepingu olemasolul töötasu ja muude seotud kulude maksustamine erineb maksude arvestamisest juhul, kui mängu tuleb veel tööandja ja tööjõu kasutaja vahel sõlmitud tööjõu rendileping. Kui sellisel juhul tööjõu kasutaja ning tööde teostamise koht asuvad väljapool Eestit, siis taoliste töödega seotud kuludele ja maksetele rakendatakse teistsugust maksustamise korda. 

Probleemi lahendamiseks tuleb tähelepanelikult uurida topeltmaksustamist ja maksudest hoidumise tõkestamist käsitlevate rahvusvaheliste lepingute norme, milles on sätestatud, kes ja missugustest maksetest ning millises riigis peab makse tasuma. Antud juhtumi puhul tugines kohtukolleegium Eesti ja Soome (ratifitseeritud ning jõustus 01.12.1993) ning Eesti ja Läti (ratifitseeritud ning jõustus 31.12.1993) vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutele.

KommentaarEgon Talur, advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius

Teadmata kohtuasja kõiki faktilisi asjaolusid, on selgelt märgatav suundumus, et üha enam on suurenenud nende tööandjate hulk, kes töötajate palkamisega seoses soovivad rahvusvahelise aspekti ilmnemisel juba enne lepingute kirjalikku vormistamist teha kindlaks olukorrale kohalduv maksustamise režiim, et vältida võimalikke probleeme ühe või teise riigi maksuhalduriga. Ettevõtjal võib olla väga keeruline hallata erinevate riikide maksusid töösuhte raames ning paljudele ettevõtjatele on üllatuseks, et sageli tuleb osa makse tasuda ühes riigis ning teine osa maksudest teises riigis. See suurendab ettevõtjate halduskoormust ning sellises olukorras soovitakse võimalikult vältida igasugust õiguslikku ebaselgust töösuhete maksukohustustega seoses. Üldistades polegi võimalik muud nõu anda, kui et maksukohustuslane peaks vormistama kõiki tehingutega seotud dokumendid, sealhulgas ka töötajate töötamise ning lähetustega seotud dokumendid selliselt, et need võimalikult täpselt vastaksid tegelikule faktilisele olukorrale.