Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna rajatiste õppetool avab täna katseseadme, mis avab teekonstruktsioonide uurimisse Eestis uue mõõtme.
"Kui siiani uuriti materjalide käitumist ja omadusi üksikult, teistest eraldi, või algatati aastatepikkune jälgimistöö mingi maantee näitel, siis nüüd on seda võimalik teha kompleksselt ja kiiresti," kinnitas TTK rajatiste õppetooli assistent Sven Sillamäe. Seadme valmimine esimesest ideest teostuseni võttis aega umbes poolteist aastat.
Teekonstruktsiooni simulatsiooni seade koosneb siseruumi ehitatud metallkastist mõõtmetega 3,3m x 3,3m x 2,3m (võimalik kuni 2,8m) vastavalt laiused ning sügavus. Olemas on niisutussüsteem, millega muuta niiskusrežiimi vastavalt vajadusele ning tulemas on külmutusseade modelleerimaks talviseid olusid.
Koormust, mis on sarnane raskeveoki poolt tekitatuga, annab katseseadme peal hüdrosilinder. Konstruktsiooni sisse, erinevatesse kihtidesse paigaldatakse andurid monitoorimaks sealset olukorda, samuti kontrollimaks ettekirjutatud tingimuste täitmist (veetase- ja sisaldus, temperatuur).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Katseseadmest on kasu teedeehituses kasutatavate materjalide ja ehituse kvaliteedi üle otsustamisel. Näiteks, kuidas võiks kasutada hetkel jääkide nimistusse kuuluvaid materjale nagu aheraine ja paekiviliiv.
Seotud lood
Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.