Metall kallineb, tarneajad pikenevad

Kuni eelmise aasta alguseni oli terase hinnatõusu mootoriks ühelt poolt rauamaagi ja koksi hinnatõus, teisalt tootjate soov katta majanduslangusest ja vähenenud tootmismahtudest tekkinud kahjumeid. Vahepealse kiire languse järel on nüüdseks metallihinnad taas tõusuteele asunud. Selle suurim põhjus on rauamaagi hüppeline hinnatõus alates aasta algusest, millele avaldas suurt mõju looduskatastroof Austraalias, mis on üks maailma suurimatest rauamaagi tootjatest.

Metalli maaletoojad kinnitasid, et majanduse toibumise ja toormaterjali nõudluse suurenemise taustal ei ole ka lähiajal metallihinna alanemist põhjust prognoosida. Kusjuures – praeguseks pole veel teada, millist mõju avaldab metallihinnale Jaapanis toimunud katastroof. Kodumaa masinaehitajad igatahes loodavad, et Jaapanis eeldatavasti tekkiva senisest suurema vajaduse tõttu ekskavaatorite, kallurite ja muu tehnika järele, seisab ka Eesti masinaehitustööstuse allhankesektori firmadel ees töine suvi.

Aasta alguse metallitööstuse sektorit tabas pommuudisena siinse turu ühe suurima tegija Levadia Metalli pankrotiteade. Siiski leitakse, et see ei näita Eesti metallimüüjate üldist rasket seisu. Pigem on uusi ja tugevaid firmasid juurde tekkinud, mis lubab aasta teise poolde ette näha konkurentsi tugevnemist metallimüügis, mis metalli toormena kasutavatele ettevõtetele peaks olema positiivne uudis.

„Võrreldes perioodi 2009–2010 ja 2011. aasta esimesi kuid, on selgelt näha tendents hinnatõusu suunas,“ märkis Andruškevitšus. „Selle taga on pidevalt kasvav nõudlus ja toorme kallinemine. Kui vaadata sama perioodi tarnekiiruse näitajad, tuleb nentida, et tarned pole eriti kiirenenud.“

Algerd Andruškevitšus on seda meelt, et meie eelkõige Skandinaavia ettevõtetele allhanketöid teostavate metallifirmade lõpptoote hinda 5–10% suurune metallihinna muutus ei mõjuta. Konkureeritakse ennekõike Kesk-Euroopa tootjatega, kusjuures olulist rolli mängib tõsiasi, et metalli hind meie regioonis on madalam kui Skandinaavias ja Kesk-Euroopa riikides.

„Edu saavutavad eelkõige ettevõtted, kes panustavad tootearendusse, uude tehnoloogiasse ja kõrgema lisandväärtusega toodetesse,“ nentis ta. „Säärasel juhul ei avalda metalli hinna muutus ka kuigi suurt mõju. Madalama lisandväärtusega toodete sektoris on hinnamuutused valulikud, pikas perspektiivis ei ole need firmad ilmselt jätkusuutlikud.“

ASi Favor juhatuse esimehe Mart Proosi hinnangul elab ja muutub metalliturg pidevalt, viimastel aastatel kordub aastast-aastasse sama tsüklilisus ja muster; hinnad ja materjali saadavus kõiguvad suurtes piirides umbes poolaastase tsükli kaupa. Ta märkis, et praegu oleme jälle tsükli selles faasis, kus hinnad on kõrged ja materjali kättesaadavus halvenenud.

„Möödunud aasta lõpust on terase hinnad olnud märgatavas kasvutrendis ja aprilli-mai tarnete puhul on hinnatõus sõltuvalt tootest ja tarnijast 20–30% võrreldes aasta alguse tasemega,“ selgitas Proos. „Samas on materjali tarneajad oluliselt pikenenud, seda just Skandinaavia ja Euroopa tootjate osas. Aasia terasetootjate tarneajad on jäänud samaks.“

Proos tunnistas, et Favori tegevust mõjutab sisendmaterjalide hinnatõus otseselt, kuna sõltuvalt tootest ja tegevusvaldkonnast võib materjali osakaal tootes olla 45–80%. Sellisel puhul on toodete hinnatõus tema sõnul vältimatu. Teisalt nõuab ka vajaliku materjali laovaru hoidmine praegu ligi veerandi võrra tõusnud terasehindade tõttu ettevõttelt varasemaga võrreldes üksjagu rohkem käibevahendeid.

„Favor on juba aastaid kasutatava õhukese lehtmetalli ostnud sisse  iseseisvalt, suhtleme suures osas otse tootjatega või suurte vahendajatega nii Euroopas kui Aasias,“ selgitas Proos. „Kuna terase hinnad tõusevad globaalset, mitte ainult meil, siis on ka lõpptoodete hinnatõus paratamatu. Iseküsimus on, millise ajalise viitega on võimalik hinnatõusu teostada. Pikaajaliste tarnelepingute puhul on hindade tõstmine keeruline ja see võib teatud toodete valmistamise muuta ettevõttele lausa kahjumlikuks.“

Proos näeb ette, et metalliturg jääb veel lähiaastatelgi tsükliliseks ja närviliseks, sest maailma terasetootjad on enamjaolt taastanud kriisieelse kasumlikkuse ega ei soovi sellest loobuda.

„Käesoleva aasta terasekasutuse kasvuks prognoositakse 4–5%, kuid see ei jagune piirkonniti ühtlaselt. Terasetootjate tootmisvõimsuste koormatus on praegu natuke üle 80% ja tõenäoliselt jääb ka lähiajaks selliseks,“ selgitas ta. „Hinnad on lähedal möödunud aasta tipptasemetele ja hinnataseme säilitamiseks piiratakse tootmist. Lisaks on tänavu II ja III kvartalis rauamaagi ja koksi hind rekordkõrge, nii et surve hinnatõusule jääb püsima. Samas vastavad metalli hulgimüüjate laovarud praegu 2,5–3 kuu pikkusele müügimahule, mis võib natuke leevendada hinnatõususurvet. Aga kindlasti ei ole praegu õige hetk, kui tasub hakata iseseisvalt materjali kaugelt tooma ja suuri laovarusid tekitama.“