Muinsuskaitse nõukogu ettepanekul tunnistas kultuuriminister Laine Jänes Tartu mnt 17 nõukogudeaegse hoone arhitektuurimälestiseks.
Muinsuskaitse nõukogu tugines kaitse alla võtmise ettepanekus eksperthinnangutele, mille kohaselt on Tartu mnt 17 üks väheseid algsel kujul Tallinna kesklinnas säilinud nõukogudeaegseid unikaalehitisi, mille väliskujundus ning sisemine ruumijaotus on säilinud põhiosas oma algsel kujul.
Valuutakauplus „Turist“ hoone ehitati aastatel 1981-1982. Projekti autoriteks olid silmapaistvad arhitektid Peep Jänes ja Henno Sepmann, sisekujundusliku osa projekteeris Aulo Padar.
Tartu mnt 17 hoonele annab arhitektuurimälestise tunnuse eelkõige tema käsitlemine tolleaegse ajastu hoone tüübi erandliku näitena. Hoone puhul on tegu originaalse hoonetüpoloogilise näitega, erandjuhtumiga nõukogude kaubamaja tüübi arengus, ehk niinimetatud kinnine kaubamaja (valuutakauplus), mis on ainus omataoline Eestis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eksperthinnangus märgitakse, et kõnealuse hoone püsimine praegusel kujul säilitaks ühes tänavalõigus erinevaid linnaehituslikke etappe, mida see piirkond on aegade jooksul läbinud. Omal ajal linnaehituslikult kõrvalises kvartalis paiknenud hoone on täna kõrghoonete vahetus läheduses. Tekkinud kontrastsete ehitusmahtude situatsiooni võib vaadelda ajaloolise kurioosumina, näitena mitmekihilisest linnaruumist. Otse hoone vastas paikneb kesk- ja varauusaegne Jaani Seegi kirik, teisel pool Viiralti tänava otsa asub 20. sajandi algusest pärinev historitsistlik koolimaja.
Seotud lood
Rääkides Eestis valmivate kvaliteetsete uste ja akende tootmisest, ei saa üle ega ümber Haapsalu Uksetehasest. Ent pea 35 aastat järjepidevalt tegutsenud ettevõtte suund oleks võinud olla ka muu, sest esimese tootena valmistati tehases hoopis täispuidust kirst, mis tellimustööna Žiguli 09 katusel Soome sõidutati.