22. veebruar 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitajad ühed agaramad palgatõstjad
Statistikaameti andmeil oli ehitusettevõtjate palgakasv mullu viimases kvartalis riigi üks kiiremaid.
Keskmine brutokuupalk kasvas kõige enam neljandas kvartalis mäetööstuse, ehituse ning kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, vastavalt 11,8, 10,8 ning 7,8 protsendi võrra. Keskmine brutotasu kuus moodustas 853 eurot ning tunnitasu 5,12 eurot.
Tegevusaladest vähenes keskmine brutokuupalk kinnisvaras, muudes teenindavates tegevustes ning veevarustuses, vastavalt 14,7, 6,5 ja 2,1 protsendi võrra. Kinnisvaras põhjustas langust otsetehingute mõju, kus kasutatud ruumidega tehtud tehingute puhul kasutatakse võimalikult vähe kinnisvara vahendajaid.
Vaatamata keskmise palga kasvule on majanduse taastudes ettevõtete konkurentsivõime paranenud tööjõukulude osatähtsuse vähenemise kaudu, kommenteeris rahandusministeerium.
Palgakasvule avaldasid eelkõige mõju aasta lõpus makstud ebaregulaarsed preemiad ning lisatasud, mille osatähtsus kriisi ajal vähenes.
Vaatamata palgakasvu kiirenemisele tööjõukulude osakaal loodud lisandväärtuses kahanes, mis tähendab, et majanduskasvust suurem osa läheb ettevõtete kasumlikkuse taastamisele.
Sellel aastal jätkub ministeeriumi prognoosil töökoormuse tõusust ning ettevõtete finantsseisu paranemisest tulenev mõõdukas keskmise palga kasv. Samas pole majanduse kriisist taastumine veel lõppenud ning seni, kuni sisenõudlus püsib nõrk, ei ole ka üldist kiiret palgakasvu oodata.
Jaga lugu 
Liitu Ehitusuudiste iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Ehitusuudised.ee toetajad: