Autor: Tanel Raig • 18. veebruar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

• Audru valla Papsaare küla tiheasustusalad

• Haapsalu linn• Kohtla-Järve linna Järve linnaosa• Kuressaare linn• Pärnu linn• Tallinna linna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Pirita linnaosad• Tartu linn• Võru linn

„Üleujutused on looduslikud nähtused, mida ei saa ära hoida,“ ütles Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Tiia Pedusaar. „Samas aitab ka inimtegevus kaasa ulatuslike üleujutuste tõenäosuse suurenemisele ja nende negatiivsete tagajärgede tekkele,“ märkis ta, täpsustades, et kõrge suurveetase eelmisel kevadel näitas, kui oluline on ehitustegevuse planeerimine linnades, kohalikes omavalitsustes jne.

Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu tulemusena määrati Eestis kaheksa olulist riskipiirkonda, milledest pooli ohustab rannikumere veetaseme tõusust põhjustatud üleujutus.

Tartul eelmisest aastast valus uputuse mälestusEelmise kevade suurim uputus tabas Tartut, kui üle kallaste tõusnud Emajõgi uputus üle kaldaäärsed linnaosad.

Mullu aprilli esimesel nädalal alanud Emajõe veetaseme tõus saavutas kõrgpunkti aprilli keskel, kui jõgi voolas 330 cm üle nulli. Kaitsmaks linnatänavaid ja maju uppumise eest, paigaldasid päästjad Supilinna kraavile veetõkkeks 600 liivakotti ning linnavõim alustas nii Supilinnas kui ka Ülejõel  vee tagasipumpamist jõkke. Maavanem keelas mootorsõidukite liikumise Emajõel ning linn sulges autoliikluseks viis vee alla jäänud tänavat.