Krunti ostes talita targu

Mõni aeg tagasi valitses tendents, et inimesed müüsid oma linnakorteri ning saadud raha eest ostsid või ehitasid maja linnast välja. Mida kaugemale linnast või suurest asulast, seda soodsam on krundi hind, ent samas kasvab kauguse suurenedes transpordikulu ja väheneb võimalus kasutada igapäevaseid mugavusi. Paljud, kes ei arvestanud pikkade vahemaade tõttu suureneva transpordi- ning ajakuluga, pidid hiljem oma otsust kahetsema. Kindlasti mõjutab hinda suure sõidutee asukoht: tiheda liikluse vahetus läheduses ei soovita eriti elada. Samas hea looduslik keskkond – kui krundi läheduses on veekogu, mets või park – tõstab hinda. 

Maatükki valides tuleb arvestada ka krundi kuju ja haljastuse tüüpi: korrapärase kujuga kõrghaljastusega krundid on üldjuhul kõrgema hinnatasemega. Enne ostu oleks hea teada seda, milline pinnas peitub rohtkatte all. Näiteks on paesele pinnasele maja vundamendi ehitamine tavapärasest kallim, samuti on paekivi sisse kulukam puurkaevu ja veetrasse rajada.

Liigniiske pinnas tähendab potentsiaalseid uputusi lume sulamise ajal ning sellise ohu korral tuleb enne hoonestuse rajamist maapinda kindlasti tõsta, mis omakorda tähendab lisaväljaminekuid.

Ka sellised esmapilgul tähtsusetud tegelased nagu sääsed ja muud putukad, kellele sobivad elamiseks just niisked alad, võivad uue kodu õnnetunde üsna kiiresti ära imeda, kui varasuvel kodust välja astudes ühtlase sääsekihiga kattud.

Oluline aspekt krundi valikul on ligipääs. Juhul kui puudub ligipääs avalikult kasutatavalt teelt ning krundile jõudmiseks tuleb läbida mõni naaberkinnistu, tuleks uurida, kuidas see olukord lahendatud on. Näiteks võib olla naaberkinnistule seatud teeservituut.

Vähem tähtis pole teede seisukord: kuival aastaajal hästi läbitav pinnastee võib sügisel või talvel muutuda raskesti läbitavaks mülkaks. Peale selle, et majaomanikul endal on keeruline oma kinnistule pääseda, ei pääse sinna vajadusel ka operatiivsõidukid. Samuti oleks kasulik enne krundi ostu tutvuda kohaliku omavalitsuse teede korrashoiu kavaga.

Kindlasti tuleb uurida, kuidas lahendada liitumine tehnovõrkudega, st veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, ning kuidas toimub sadevete äravool.

Liitumine tehnovõrkudega võib sisalduda krundi hinnas. Juhul kui see nii ei ole, tuleks välja selgitada, kui palju lisakulutusi on vaja teha. See on eriti oluline siis, kui krunt paikneb kõrvalises kohas: siis võib kommunikatsioonide väljaehitamine minna kallimaks kui krunt ise.

Piirangute kohta saab infot kohalikust omavalitsusest

Kohalikus omavalitsuses saab krundi soetaja infot ka selle kohta, millised on piirkonna arengusuunad. Näiteks võib omavalitsusel olla plaanis maantee rajamine vms, mis võib tulevase kodu keskkonda oluliselt mõjutada.

Samuti on omavalitsuses lihtne täpselt selgeks teha kõike, mis puudutab krundi ehitusvõimalusi ning piiranguid ja kitsendusi: ilusale mereäärsele maatükile on ehitamine nii mõnigi kord keelatud. Veel võivad piirangud puudutada hoone arhitektuurseid nõudeid, näiteks ei lubata mõnes piirkonnas ehitada palkmaja või lamekatusega hoonet, lisaks on seatud kõrguspiirangud.

Kui esialgne valik tehtud, ent ostuks on vaja võtta pangalaenu, tasub varakult uurida laenutingimusi. Üldjuhul saab krundi ostuks pangast laenu vaid siis, kui kohe ehitama hakatakse.

Autor: Rando Vanaveski