Müügipakkumiste arv on suuremates linnades kasvanud aasta lõikes kuni 20%. Paljude maakonnalinnade kinnisvaraturg oli novembris üsna loid. Suuremat aktiivsust ilmutas Lääne-Virumaa turg, Viljandimaa aga paistis silma julgete kuni 30% pakkumishindadest madalamate pakkumistega.
"Ilmselt pakkumiste arv kasvab aasta alguses veelgi, kuna 2011. aasta esimesed kuud tõotavad tulla kinnisvaraturul küllaltki loiud, sest eurole üleminek ja sellega kaasnev teatav peataolek peletab hetkeks ostuhuvilised turult," seisab Pindi Kinnisvara turuülevaates. Samuti lisanduvad objektid, mille omanikud loodavad jaanuaris-veebruaris alustatavast müügist saada tänu euro käibelevõtule suuremat tulu.
VõruVõru linnas on hinnad püsinud stabiilsena. Eramuturg passiivne, kuid peamiseks probleemiks on sobivate pakkumiste vähesus.
JõhviJõhvi elamispindade turg on küllaltki passiivne, jätkuvalt annavad turul tooni üüritehingud. Kinnisvarasse investeerimise huvi on aastalõpu lähenedes oluliselt kahanenud.
RaplaNovembris tehti tänavune kõige kallim Rapla linna korteri müügitehing, kus ruutmeetri hinnaks kujunes 8928 krooni. Endiselt on aktiivne üüriturg, osta soovitakse peamiselt ahjuküttega kortereid.
RakvereLääne-Virumaa turg on muutunud aktiivsemaks. Eelkõige ollakse huvitatud nii korteritest kui maamajadest hinnaklassis kuni pool miljonit krooni. Lisaks oma kodu ostmisele käsitletakse kinnisvaraostu ka investeeringuna.
KuressaareKuressaare turul on järjepidevalt tõusnud huvi korterite vastu.
Maapiirkonnas on suurem huvi hoonestamata kinnistute vastu, majade-talude vastu on nõudlus väiksem.
Paide Maakonna lõikes on lisandunud väga madalate hindadega, alla 100 000 krooniseid korteritehinguid. Huvi üürimise vastu on võrreldes sügisese perioodiga raugemas, kuna enne talvist kütteperioodi ei soovita võimalusel kulusid juurde võtta. Ostuhuviliste puhul on täheldada euro tulekuga seotud äraootavat seisukohta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 31.08.26, 06:00
Puhas sademevesi ei teki iseenesest. Linnad peavad õppima vihmavett puhastama
Iga tugevama vihmasaju järel kordub tuttav pilt: tänavad muutuvad ajutiselt jõgedeks, ristmikud jäävad vee alla ning liiklus on häiritud. Tartu ja Tallinn on viimastel aastatel kogenud üleujutusi korduvalt. Ka mujal Eestis on tugevad vihmasajud põhjustanud ulatuslikke kahjustusi – näiteks purunesid hiljuti Valgamaal Tõrvas kaks paisu. Enamasti peetakse üleujutuste põhjuseks erakordset ilma, kuid tegelikult peitub suurem probleem linnaruumi arengus ja vananenud sademeveetaristus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele