9. detsember 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Vahepealne kindlustunde kõrgem tase on selgitatav suviste hooajaliste töödega, samuti eurooptimismiga. Ajutine eufooria asendus reaalsuse adekvaatsema tajumisega, et kiireid muutusi Eesti majanduskeskkonnas (sh töötuse määra osas) aset ei leia," kommenteerib muutust Pindi Kinnisvara oma turuülevaates.

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 74 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 70 ja 71 ruutmeetrit.

Kinnisvarahindade „põhja“ perioodil ületas ostujõud suurtes linnades 80 m² künnise. Samas buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.

Antud analüüsis on arvesse võetud piirkondade keskmisi palkasid, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning analüüsitaval perioodil kehtinud pankadepoolseid finansteerimistingimusi.