Novembris langes mõnevõrra tarbijate kindlustunde indikaator, laskudes tasemele -7. Madalamaks on vajunud ka ostujõud: keskmist palka teeniv tallinlane saa soetada elamispinda maksimaalselt 74 ruutmeetrit.
"Vahepealne kindlustunde kõrgem tase on selgitatav suviste hooajaliste töödega, samuti eurooptimismiga. Ajutine eufooria asendus reaalsuse adekvaatsema tajumisega, et kiireid muutusi Eesti majanduskeskkonnas (sh töötuse määra osas) aset ei leia," kommenteerib muutust Pindi Kinnisvara oma turuülevaates.
Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 74 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 70 ja 71 ruutmeetrit.
Kinnisvarahindade „põhja“ perioodil ületas ostujõud suurtes linnades 80 m² künnise. Samas buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Antud analüüsis on arvesse võetud piirkondade keskmisi palkasid, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning analüüsitaval perioodil kehtinud pankadepoolseid finansteerimistingimusi.
Seotud lood
Veetrasside ja -seadmete paigaldusel ei sõltu tulemus ainult materjalidest, vaid ka sellest, kuidas neid päris tööolukordades kasutatakse. Kui erinevad süsteemid ja tootjad objektil kokku saavad, tekivad sageli nüansid, mida standardlahendused ei kata. Sellele vastuseks on terviklahendus, mis ühendab materjalid, tehnilise toe ja praktilised koolitused, kus mängitakse läbi reaalseid tööolukordi.