Alltöövõtja vastutab viivitusega tekitatud kahju eest

Riigikohus on oma hiljutises lahendis (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.11.2010. a otsus asjas nr 3-2-1-93-10) antud küsimusi käsitlenud. Riigikohus on viidanud võlaõigusseaduse sättele (§ 137 lg 2), mis näeb ette, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Nimetatust tuleneb, et kui mitu alltöövõtjat on viivitanud oma tööde teostamisega ning seetõttu on peatöövõtjale tekkinud kahju, vastutavad kõik sellised alltöövõtjad solidaarselt peatöövõtjale tekitatud kahju eest. Solidaarne vastutus tähendab aga seda, et peatöövõtja võib omal valikul nõuda kahju hüvitamist kas kõigilt viivitanud alltöövõtjatelt, neist mõnedelt ühiselt või ka mõnelt üksinda. Seega võib koos mitme teise alltöövõtjaga viivitanud alltöövõtja sattuda olukorda, kus ta peab kogu peatöövõtjale tekkinud kahju üksinda hüvitama (tema võimalikke nõudeid teiste viivitanud alltöövõtjate vastu on käsitletud allpool).

Oluline on siin siiski see, et vastava alltöövõtja viivitus peab olema põhjuslikus seoses peatöövõtjale tekkinud kahjuga. Kui näiteks alltöövõtja küll viivitas oma tööde teostamisega, ent see ei takistanud muude tööde teostamist ning ühtlasi ei oleks vastavate tööde pooleliolek takistanud kogu objekti üleandmist (kuna oleks olnud tegemist üleandmist mittesegavate pisipuudustega), siis ei saaks peatöövõtja selliselt alltöövõtjalt kogu objekti üleandmisega viivitamisest tuleneva kahju hüvitamist nõuda.

Sellisel juhul pidi kogu objekti üleandmisega viivitamine olema tingitud kas teiste alltöövõtjate või peatöövõtja enda käitumisest. Kui aga alltöövõtja viivitus kas siis eraldivõetuna või koos teiste alltöövõtjate viivitustega tõi kaasa kogu objekti üleandmise viibimise, on peatöövõtjal õigus nõuda temalt kogu viivitusega tekitatud kahju hüvitamist (nt tellija poolt kogu objekti maksumuselt arvestatavad leppetrahvid), sõltumata sellest kui suure osa vastav allhange kogu objekti maksumusest moodustas.

Veel tuleb eristada olukorda, kus erinevad alltöövõtjad on viivitanud oma tööde teostamisega erineval määral. Sellisel juhul vastutavad nad solidaarselt üksnes kokkulangeva viivituse aja osas. Näiteks kui üks alltöövõtja viivitas oma tööde teostamisega 20 päeva ja teine 30 päeva ning mõlemad viivitused tingisid peatöövõtja poolt tellija ees viivitusse sattumise, siis vastutavad sellised alltöövõtjad 20-päevase viivituse osas solidaarselt ning ülejäänud 10-päevase viivituse osas vastutab pikemalt viivitanud alltöövõtja täiendavalt üksinda.

Samas ei pääse lühemalt viivitanud alltöövõtja vastutusest viitega sellele, et teine alltöövõtja viivitas niikuinii pikemalt ja seetõttu ei omanud tema enda viivitus objekti üleandmise seisukohalt tähtsust. Vastavalt võlaõigusseaduse regulatsioonile ja Riigikohtu selgitustele vastutavad alltöövõtjad kokkulangeva viivituse aja osas siiski solidaarselt.

Nagu eespool viidatud, võib peatöövõtja omal valikul nõuda kogu kahju hüvitamist mõnelt üksikult viivitanud alltöövõtjalt, olgugi et viivitanud alltöövõtjaid oli enam. Sellise võimalu¬sega peaks alltöövõtja arvestama juba alltöövõtulepingu sõlmimisel ning proovima leppida peatöövõtjaga lepingus kokku vastutuse piirangud juhuks, kui viivituses on mitu alltöövõtjat. See on eriti oluline juhul, kui alltöövõtja enda lepingu maht moodustab vaid väikese osa kogu objekti maksumusest. Sellisel juhul satuks alltöövõtja väga keerulisse olukorda, kui ta peaks viivituse puhul hüvitama peatöövõtjale kogu objekti maksumuse pealt arvestatavad tellijale tasutavad leppetrahvid.

Kui peatöövõtja on otsustanud nõuda kahju hüvitamist vaid mõnelt viivitanud alltöövõtjalt, ei tähenda see siiski veel seda, et vastavad alltöövõtjad peavadki ise kogu kahju kandma. Neil on siiski õigus nõuda teistelt viivitanud alltöövõtjatelt tagasi neile langev osa kahjust. Samas on hetkel ebaselge, kuidas täpselt jagada hüvitamisele kuulunud kahju erinevate viivitanud alltöövõtjate vahel.