Eile õhtul puitarhitektuuri konverentsi lõpus anti välja konkursi „Aasta puitehitis 2010“ auhinnad parimatele. Peaauhinna pälvis arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel.
Konkursile laekus kokku 23 ehitist. Žürii valis põhjalikumaks tutvumiseks välja 14 hoonet. Konkursile esitatud ehitiste puhul hindas žürii ehitise arhitektuurilist lahendust, sotsiaalset konteksti, materjali kasutust ja ehitustehnilist kvaliteeti. „Võrreldes eelmiste aastatega on esitatud hoonete hulgas rohkem ühiskondlikku funktsiooni täitvaid ehitisi ja enam tähelepanu on pühendatud energiasäästule,“ kommenteeris Puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop.
Peaauhinna Kultuurkapitalilt summas 30 000 krooni sai arhitekt Mihkel Tüür oma suvemaja eest Muhu saarel. Hoone on ehituselt väga originaalne, tema seinad koosnevad lapiti üksteise peale liimitud prussidest, prussidest on ka võlvjas katuslagi. Ehkki žüriile oleks meeldinud idee hoolikam teostus, leiti, et mõte on tuumakas ja väärib esile tõstmist. Pealegi tegi töö arhitekt koos abilistega ise, kasutades selleks vaid oma metsast saadud materjali.
Tüür kommenteeris auhinnatseremoonial, et mõte ehitada suvemaja just nii, pärineb lapsepõlvest, kui isa toodud märjad lauad sai laotud riitadesse kuivama ning riitade vahele tekkis lastele mõnus mängukoht. Mõned aastad tagasi oli Tüüri sõbral sama situatsioon, kus märjad lauad tuli panna kuivama riita ning just siis tekkiski Tüüril mõte, et miks mitte ehitadagi maja samal viisil – ladudes prussid üksteise otsa riita ja lisaks seintele teha sama ka katuse puhul.
Ära märgiti kaks tööd: eramu Roosisaarel Võru lähedal ja Energia talu teemaja Suure Jaani vallas Vihi külas. Eramu (arhitekt Karmo Tõra, insener Revo Luuk) võlus oma laitmatu teostusega igas mõttes, erilist tähelepanu on pööratud energiasäästule. Maitsetaimi ning rohuteid kasvatava Energia talu teemaja (arhitekt Lauri Saar) sobitus eriti hästi Navesti jõe suunas langeva maastikuga ja sai plusspunkte selle eest, et omanik ei olnud peljanud arhitektuuri investeerimist.
Võistlusel anti välja ka rida eripreemiaid, igaühe suuruseks 10 000 krooni. Vineeri eripreemia pani välja UPM Kymmene Otepää AS ja selle saaja on arhitekt Tiit Trummal suvemaja eest Hiiumaal. Vineeri rolliks selles majas on olla ühenduslüliks vanu talumaju meenutava välisilme ja kaasaegse sisemuse vahel, kasutatud on mitmeid uudseid ja leidlikke lahendusi.
AS Rait poolt välja antav puidust fassaadilahenduste eripreemia läheb harva lihtsalt voodrilaua kasutajatele. Sel aastal sai auhinna arhitektuuribüroo Salto Sõmeru vallamaja fassaadilahenduse eest. Triibulistest puitlippidest lainetava fassaadi loomisel said nad inspiratsiooni maja kõrval olevast viljapõllust ja jätkasid puitlippide motiiviga ka hoone sisemuses.
Liimpuidu eriauhinna pani välja OÜ Peetri Puit ja selle saajaks on arhitekt Kiur Lootus Pärnu Vallikraavi jalakäijate silla eest. Ehkki silla hädavajalikkus linlaste jalavaeva vähendajana tundus žüriile mõneti kaheldav, on sild ise hästi teostatud ja õhtuses efektses valguslahenduses kahtlemata pilku püüdev. Pealegi ei ole Eestist teada kaarkonstruktsioonis sildasid, mille kandev kaar on ühtlasi jalakäijate käiguteeks.
Aasta puitehitise võistlusega liitus esmakordselt ka Eesti Puitmajatootjate Liit, kelle auhind parimale tehasemajale läheb küll mitte arhitektile, vaid maja tootjale ja hinnataksegi eelkõige ehituskvaliteeti. Esimese tehasemaja auhinna saajaks osutus AS Matek ja nende toodetud Sauga valla Tammiste lasteaed. Selle auhinna kandidaatide vaagimisel osales žüriis Eesti Puitmajatootjate Liidu esindaja, edaspidi on kavas moodustada oma žürii.
Puuinfo ja Eesti Metsatööstuse Liit valisid parimaid puitehitisi juba kaheksandat korda. Žüriisse kuulusid arhitektid Urmas Elmik ja Peeter Pere, insenerid Toomas Aakre, Indrek Peterson ja Märt Riistop ning kunstiteadlane professor Mart Kalm.
3 fotot
- Magamis- ja sanitaarplokk on vineerist hoone hoones, kuhu viib vineeri meenutavast kihtliimpuidust välja lõigatud trepp.
3 fotot
- Energia talu teemaja on õhuline ja hästi maastiku sulanduv.
2 fotot
- Sauga valla Tammiste lasteaed, arhitekt Jüri Kliimask.
Seotud lood
President Toomas Hendrik Ilves, kes andis eile õhtul puitarhitektuuri konverentsil üle auhinna "Eesti parim puitehitis 2010" tiitli võitjale, õhutas oma sõnavõtus ehituses rohkem puitu kasutama.
2025. aasta esimesel poolel võetakse Eestis vastu kliimakindla majanduse seadus ehk kliimaseadus, mis hakkab tulevikus otseselt mõjutama ka ehitusturgu. „Peame mõistma, et maailm muutub, ehitusturg muutub, kliimaseadus tuleb ning praegu on viimane aeg selles protsessis kaasa rääkida,” ütleb ehitusfirma Rand & Tuulberg jätkusuutliku ettevõtluse ehk kestlikkuse juht August Kompus.
Enimloetud
2
Lepingu maksumus on korralik!
3
Eesmärk on saada Euroopa juhtivaks jätkusuutliku ja multimodaalse taristu rajajaks ning hooldajaks
Viimased uudised
Juht: ajatatud maksuvõlg on ka üks võimalik viis parandada ettevõtte likviidsust, isegi kui see on kallis viis
Ekspert: Eesti teedel on Rootsi tasemele langemiseks veel palju ruumi
Hetkel kuum
Ehitus5ECO juhatuse liige Priit Õunpuu: vastavalt lepingule suhtleb ajakirjandusega RKAS
Lepingu maksumus on korralik!
Tagasi Ehitusuudised esilehele