Autor: Kadri Paas • 24. november 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

YIT tegi enda võitu vaidlustades ajalugu

YIT Ehitus sai hakkama kurioosse teoga. Nimelt leidis ettevõte pärast seda, kui Riigi Kinnisavara oli nad Koidula piiripunkti ehitushanke võitjaks tunnistanud, et nende pakkumine ei vastanud hankedokumentidele. Teisisõnu, võitja vaidlustas enda võidu.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) saatis väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse käigus 8. oktoobril seitsmele võimalikule pakkujale Koger&Partneritest poolelijäänud Koidula piirijaama kolme hoone ehituse hankedokumendid.

5. novembril kvalifitseeris RKAS kuus pakkujat. 9. novembril tunnistas piirijaama ehituse tellija RKASi juhatuse otsusega võitjaks YIT Ehituse pakkumise. YITi hind oli 69,5 miljonit krooni – tervenisti 4,5 miljonit krooni odavam kui teiseks jäänud Nordeconi pakkumine.

RKASi ja rahandusministeeriumi juures asuva riigihangete vaidlustuskomisjoni töötajad ei uskunud aga oma silmi, kui 15. novembril jõudis nendeni YIT Ehituse Koidula hankevõidu vaidlustus, kus leiti, et nende pakkumus oli hankedokumentidele mittevastav.

Koidula projekti direktori Urmas Leinfeldi sõnul pakkusid nad hanke võitnud YIT Ehitusele välja kolm aega, mil hankeleping allkirjastada. „Paraku lepingu allkirjastamise asemel valis YIT enda võidu vaidlustamise. See aga tähendab, et tööd objektil jälle seisavad. Peame ära ootama komisjoni istungi. Seejärel otsuse ning pärast otsust on veel kaks nädalat aega, mil YITil on aega vaidlustuskomisjoni otsus uuesti halduskohtus vaidlustada. Kui nad muidugi soovivad edasi protsessida,“ kirjeldas ta.

Vaidlustuskomisjoni istung toimub 30. novembril. Otsuse peaks komisjon langetama detsembri teisel nädalal.

Kui YIT Ehitus siiski otsustab komisjoni otsusega halduskohtusse pöörduda ega ole nõus hankelepingut sõlmima – kohtust esmast õiguskaitset ei saa –, tuleb RKASil riigihangete seaduse järgi sõlmida leping Nordeconiga. YIT Ehituselt saaks RKAS aga riigihangete seaduse järgi välja nõuda pakkumiste hinnavahe ehk 4,5 miljonit krooni.

Leinfeldi sõnul pole arusaadav, miks otsustas YIT lepingu sõlmise asemel enda võidu vaidlustada. „Sellist pretsedenti, et riigihanke võitja hakkab pärast enda võitjaks kuulutamist väitma, et ta ikkagi ei vääri võitu ja tegelikult ta ikkagi päris kõigega pakkumuse tegemisel ei arvestanud, ei ole ette tulnud kogu RKASi tegutsemisaja jooksul. Me ei tea analoogsetest juhtumitest ka teiste hankijate praktikast,“ rääkis ta.

„Arvestades kogu projekti rahalist mahtu, mis on ligi miljard krooni, siis rahalises mõttes ei ole selle hanke mõju suur. Arvestades aga valmimistähtaega, siis võib lõpptähtaeg vaidluste tõttu löögi alla sattuda,“ lisas Leinfeld. Piirijaam peab valmis saama 1. juuliks 2011.

Vaidlustuskomisjoni esimehe Taivo Kivistiku sõnul leidis YIT Ehitus pärast pakkumuse esitamist, et on 4,5 miljoni krooniga mööda pannud ehk tööde hinna liiga odavaks arvutanud. YIT Ehitus vaidlustas hanke võidu aga seetõttu, et lihtsalt loobumise korral oleksid nad koheselt 500 000kroonisest tagatisrahast ilma jäänud.

Kivistiku silmad on küll kõikvõimalikke vaidlustusi näinud, kuid seda, et võitja enda võidu vaidlustaks, pole ta ega ükski tema varasemalt riigihangete ametis töötanud kolleeg näinud. „Kellelegi ei tulnud meelde, et midagi taolist oleks varem ette tulnud,“ andis ta mõista, et YIT Ehitus tegi ajalugu.

YIT Ehituse juhatuse liige Toomas Rapp läks turri, kui eile temalt vaidlustatud võidu kohta küsisin. „Leidsime, et meie pakkumus ei vastanud hankedokumentidele. Ootame komisjoni otsuse ära. Siin ei ole rohkem praegu midagi kommenteerida,“ ütles Rapp. Ta lisas, et tegelikult pole iseenda võidu vaidlustamises midagi imelikku.

Samas ei täpsustanud Rapp, milles nende eksimus hanget koostades seisnes. Kas eksis ehitusfirma või hoopis RKAS neid võitjaks tunnistades? „Ootame komisjoni otsuse ära. Mul ei ole praegu midagi lisada,“ lõpetas Rapp kõne.

Iseenesest olid Koidula piiripunkti hoonete valmisehitamiseks välja kuulutatud hankele laekunud pakkumused niigi valdavalt kallimad, kui see, millest Koger&Partnerid olid oktoobri alguses lahti öelnud.

Kui Kogeri ehitusfirmaga oli RKAS tänavu aprillis hankelepingu sõlminud – see sisaldas ka nõrkvoolutöid – 64 miljoni krooni peale, siis pärast Kogeri Koidulast lahkumist tänavu oktoobris väljakuulutatud hanke võitis 69,5miljonilise pakkumise esitanud YIT Ehitus.

Tasub teada

Mille ehitust pidanuks YIT Ehitus Koidula piiripunktis jätkama:* Kolmekorruseline jaamahoone* Tolli-ja veterinaarkontrolli kahekorruseline hoone* Vagunite ja vedurite tehnohoolde punkt kahele vedurileAllikas: Riigi Kinnisvara AS

Kronoloogia

* Aprillis 2009 sõlmis Riigi Kinnisvara ASidega Koger ja Partnerid ning Eltron töövõtulepingu Koidula raudteepiirijaama hoonete ja nõrkvoolusüsteemide projekteerimiseks-ehitamiseks summas 63,9 miljonit krooni.* Novembris 2009 algasid hoonete ehitustööd.* Juunis 2010 pidid valmima rongiliikluse juhtimiskeskuse ruumid jaamahoones ning jaamahoone põhikonstruktsioonid.* Oktoobris 2010 lõpetas RKAS töövõtulepingu, kuna ettevõtted jäid graafikust maha.* Mais 2011 pidid esialgse plaani järgi saama valmis ülejäänud hooned ja rajatised.* Juulis 2011 on Koidula piirijaama lõpptähtaeg.

Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Ehitusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Teeli RemmelgEhitusvaldkonna juhtTel: 51 23 770
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Helen PaapsiReklaamimüügi projektijuhtTel: 5880 7785