Uuring: lume ülekoormus ohustab kaarhalle

TJA viis ajendatuna mullusest lumerohkest talvest läbi uurimuse, et hinnata kehtivate projekteerimisstandardite alusel kaarhallide ohutust ja lumekoormuse mõju kaarhallide kandevõimele.

Eestis on ehitusregistri andmetel umbes 500 kaarhalli, millest 15% on kasutusel üldkasutatavate hoonetena, näiteks kauplused, kontorid, spordihallid. Uurimuse käigus kontrollis TJA Tallinnas asuvaid  erinevat tüüpi ja erineva kasutusotstarbega kaarhalle, tegi nende ülesmõõdistused, vaatas läbi säilinud ehitusprojektid, tuvastas kandesõrestikkude tüübid ning  teostas kontrollarvutused lumekoormuse mõju hindamiseks kaarhallide kandevõimele. 

Uurimuse käigus tehtud paikvaatluste ja teoreetiliste kontrollarvutuste põhjal ei saa küll anda lõplikku hinnangut kõikide kaarhallide tegelikule kandevõimele ja kasutusohutusele, kuid uurimuse tulemused näitavad, et teatud lumekoormuse ületamise korral võivad kaarhallid olla varisemisohtlikud.

Kaarhallid on valdavalt projekteeritud ja ehitatud ja kunagiste ehitusnormidega määratud lumekoormuse järgi, mis võib olla kuni 2,5 korda väiksem kui praegu kehtiv standard ette näeb. Seega võib varasemate normide järgi ehitatud kaarhallide kandevõimet ohustada lumekogus, mida nende projekteerimise ajal ei arvestatud, kuid mis reaalsuses võib kaarhalli peale koguneda.

Lisaks võivad valdava osa kaarhallide kandevõimet  vähendada nende amortiseerumine, halb ehituskvaliteet, võimalikud vead projekteerimisel või ehitamisel, ehitusprojektile mittevastav ehitamine ja algupäraste toodete asendamine, demonteerimiste ja ümberehitamise käigus tekkinud kahjustused, kasutusotstarbele mittevastav kasutamine või nõuetele mittevastav hooldamine.

Uurimustulemustele tuginedes soovitab TJA lume ülekoormusest tuleneva ohu ja varingute vältimiseks kaarhallide omanikel aegsasti alustada ettevalmistustega. Juba praegu tuleks kontrollida, et ligipääs kaarhallide katustele oleks lume koristustöödeks tagatud. Kaarhallide omanikud peavad ohutuse tagamiseks pidevalt jälgima lumekihi paksust kaarhallil ning kogunenud lume ja jää õigeaegselt ära koristama.

Uurimuse käigus  tehtud  arvutused näitavad, et kaarhallile äsja sadanud värske lume kiht ei tohi ületada 1,0 m, seisnud lume kiht 0,5 m ning märgunud lume kiht 0,25 m. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kaarhalli nendele kohtadele, kus on katuseastmed või kaarhall piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib ületada kuni 3 korda tasasele katusele koguneva lume koormust.

Lisaks tuleb visuaalselt hinnata, kas lumi ei ole tekitanud konstruktsioonidele silmaga nähtavaid kahjustusi. Juhul, kui lumekoormuse tagajärjel on kaarhallil märgata kujumuutusi, tuleb selle kasutamine koheselt lõpetada.

Kaarhalli kandesõrestike deformeerumise korral tuleb vastava pädevusega isikutel lasta kindlaks teha, kas deformeerumine on tekitanud sõrestikele püsivaid kahjustusi ning kas ja millises ulatuses on vaja sõrestikke tugevdada või  ümber ehitada.

TJA juhib tähelepanu sellele, et kaarhallide kasutamise ohutuse eest vastutavad kaarhallide omanikud. Omanikel on kohustus kontrollida, et neile kuuluvad kaarhallid vastavad ehitusseaduses ehitise ohutusele sätestatud nõuetele.

Kaarhalli ohutuse osas tekkinud põhjendatud kahtluste korral võib TJA nõuda kaarhalli omanikult nõuetele vastavuse tõendamist ja puuduste tuvastamisel nende kõrvaldamist. Juhul, kui kaarhalli omanik ei suuda ehitise ohutust tõendada või ohu korral ei võta tarvidusele meetmeid ohutuse tagamiseks, on TJA-l õigus peatada kaarhalli kasutamine.