Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare sõnul on hoonete energiasäästlikuks muutmine või uute ehitamine vajalik, ent inimestel puudub selleks raha.
Vare märkis rahvusraamatukogus toimunud debatt-foorumilt "Energiasäästlik ühiskond", et elab ise nn passiivmajas ning teab kuivõrd kallis selline lõbu on, vahendab ERR Uudised.
Et Eesti jõuaks sinnamaale, et nõukogudeaegsed kortermajad kopaga maha lükatakse ja nende asemele säästlikud majad ehitatakse, on Vare hinnangul väga pikk tee minna.
Ühest küljest inimesed küll mõistavad, et energiasääst on pikas perspektiivis vajalik ning ka riigi toetussüsteemid neile investeeringutele on teretulnud, jääb Vare hinnangul siiski lahendamata sotsiaalne mõõde.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Roheliste erakonda kuuluva Marek Strandbergi arvates võib esimesi koppasid näha niipea, kui suudame peatada arutu raiskamise. Ta selgitas, et praegu on inimeste taluvuspiir oma kodu energiasäästlikuks teha umbes 3000-3500 krooni ruutmeetri kohta, uue hoone ehitamine maksvat praeguste hindade juures aga massehituse puhul 8000-11000 ruudult.
Seotud lood
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.