Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare sõnul on hoonete energiasäästlikuks muutmine või uute ehitamine vajalik, ent inimestel puudub selleks raha.
Vare märkis rahvusraamatukogus toimunud debatt-foorumilt "Energiasäästlik ühiskond", et elab ise nn passiivmajas ning teab kuivõrd kallis selline lõbu on, vahendab ERR Uudised.
Et Eesti jõuaks sinnamaale, et nõukogudeaegsed kortermajad kopaga maha lükatakse ja nende asemele säästlikud majad ehitatakse, on Vare hinnangul väga pikk tee minna.
Ühest küljest inimesed küll mõistavad, et energiasääst on pikas perspektiivis vajalik ning ka riigi toetussüsteemid neile investeeringutele on teretulnud, jääb Vare hinnangul siiski lahendamata sotsiaalne mõõde.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Roheliste erakonda kuuluva Marek Strandbergi arvates võib esimesi koppasid näha niipea, kui suudame peatada arutu raiskamise. Ta selgitas, et praegu on inimeste taluvuspiir oma kodu energiasäästlikuks teha umbes 3000-3500 krooni ruutmeetri kohta, uue hoone ehitamine maksvat praeguste hindade juures aga massehituse puhul 8000-11000 ruudult.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.