Audrus renoveeriti Eesti esimeste hulka kuuluv raudbetoonsild, mille kordategemine läks maksma 8,6 miljonit krooni.
Silla rekonstrueerimisprojekt on Valeri Volkovilt, ehitas Teede REV 2. Renoveerimistööd on silda tundmatuseni muutnud ja liiklejaile mugavamaks teinud, sest enne mahtus sillale vaid üks sõidurada ja teiselt poolt tulija pidi ootama, kuni saabub tema järjekord üle sõita. Nüüd on silda laiendatud seitsme meetrini, rajatud on ka kõnnitee, vahendasid ERR-i teleuudised.
1910. aastal valminud Audru sild on Eestisse möödunud sajandi alguses rajama hakatud raudbetoonsildadest teine, esimene oli 1904. aastal valminud Kasari sild. 43 meetri pikkuse Audru silla projekteeris ja ehitas Liivimaa maakultuuribüroo.
Seotud lood
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.