Saksing: müügisurve kasvab, eurošokk tuleb

„Müügisurve tuleneb eelkõige kasvanud kõrvalkuludest: võlgnevused on kerkinud juba 100 000-150 000 kroonini korteri kohta. Selliste korterite müügiprotsessi algatajaks on ühistud ja haldajad, kes pöörduvad võlgade kättesaamiseks kohtute poole,“ rääkis Saksing.

„Paljudel juhtudel olid kokkulepped sõlmitud augusti lõpu seisuga - lootuses, et võlgnikud suvel oma kohustusi oluliselt vähendavad. Kuna seda reeglina ei juhtunud, ongi alustatud varade sundmüükidega. Selliste müüjate osakaal on hinnanguliselt 5-7%,“ lisas ta.

Ehkki käesolevat kvartalit iseloomustavad pankade alanud laenukampaaniad ja paranenud finantseerimistingimused, on ees ootamas euro tulekuga kaasnev šokk järgmise aasta I kvartalis. „Sarnaselt krooni tulekule 1992. aastal, kaasneb hindade ja sissetulekute võrdlus ka euro tulekuga. Kui 1991. aastal maksid majad 50 000-60 000 $, siis krooni tuleku järel hakkasid need maksma automaatselt 500 000-600 000 krooni. Samas esimesed keskmised sissetulekud jäid 300-400 krooni tasemele. Turg seiskus ning hakkas liikuma alles seejärel, kui majade hinnad langesid 300 000-400 000 kroonini,“ meenutas Saksing.

„Kui tänase 600-800 € sissetuleku juures hakkab keskmine elamu maksma 80 000-100 000 €, võib oodata hindade korrektuuri. Võib-olla mitte nii suurt kui krooni tulekuga, aga viisteist korda väiksemate numbritega opereerimine teeb kindlasti inimesi ettevaatlikumaks,“ arvas ta.