Proovisime laieneda Venemaa turule, aga meid ei oota seal keegi, vastas TREV-2 Grupi nõukogu liige Lembit Makstin küsimusele: kuidas hindate Venemaa ehitusturu perspektiivikust?
"Ehitame raudteed ja viimased 3-4 aastat ei ole meil õnnestunud Venemaalt otse isegi tagavaraosi osta," rääkis Makstin. "Venemaal on väga kvaliteetne bituumen, ent viimastel aastatel pole me saanud sealt grammigi ning mulle tundub, et ükski teine Eesti ettevõte samuti mitte," märkis ta ning lisas, et pole välistatud, et põhjuseks on Eesti ja Venemaa vahelised suhted.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Venemaa perspektiivsele ehitusturule vaatamata on vähesed Eesti firmad valmis seal töötama, tuues põhjuseks turu spetsiifika ja suured riskid. Lihtsam on väike- ja keskmistel firmadel, kes peatöövõtja kohta ei ihalda ning pääsevad bürokraatiast.
Ehitusettevõtjad on Venemaa hiiglasliku turu suhtes ettevaatlikud, pidades võimalikuks tegevuse laiendamise kohaks vaid Peterburi ja Leningradi oblastit.
Eestis on aastaid püsinud arusaam, justkui plaatsoojusvahetid, eriti niiskustagastusega ehk ERV-tüüpi seadmed, ei sobi meie kliimasse. Levinud on hirm, et need külmuvad talvel ja ei ole energiatõhusad. See müüt pärineb ajast, mil turul levisid odavad ristvoolu vahetid, mille kasutegur oli madal ja automaatika olematu. Tänapäeval on see eelarvamus ajale jalgu jäänud.