Island plaanib osa kodulaene tühistada

"Kõik islandlased näevad, et meie ühiskond on väga raskes olukorras," ütles Islandi siseminister Ogmundur Jonasson intervjuus agentuurile Bloomberg. "Seetõttu tuleb meil maha istuda ja lahendusi pakkuda. Ja ma ei usu, et finantsasutuste juhtidel võiks midagi selle vastu olla," lisas ta.

Peaminister Johanna Sigurdardottiri koalitsioon peab täna laenuandjatega läbirääkimisi, et eluasemeturu reformikava üldjooned maha märkida. Läinud nädalal avaldas parlamendi ees meelt ligi 8000 inimest, kes protestisid koduomanike seas kasvavate pankrottide pärast. Islandile 4,6 miljardi dollari suuruse abipaketi kokku pannud IMFi hinnangul on 63% saareriigi laenudest mittetöötavad laenud.

Siseminister Jonassoni sõnul pooldab ta ettepanekut, mille on esitanud koduomanike huvigrupp, mis esindab laenukergendust taotlevaid majapidamisi. Lobigrupp taotleb laenuandjatelt eluasemelaenude tühistamist ca 200 miljardi Islandi krooni ehk 1,8 miljardi dollari ulatuses.

Ka opositsiooniparteid toetaksid seda ettepanekut. "Pankadel tuleb aktsepteerida, et majapidamiste laenud vajavad korrektsiooni," ütles parlamendis suuruselt teise opositsioonipartei saadik Gunnar Bragi Sveinsson. "Opositsioon on seisukohal, et mingil moel tuleb üldist võlakoormust vähendada. Mis vormis ja mis kujul see peaks toimuma, see tuleb kalkuleerida numbrile, mida ühiskond on valmis aktsepteerima," rääkis ta.

Peaminister Sigurdardottir on juba viie kuu võrra pikendanud oktoobris lõppema pidanud moratooriumi kodude sundvõõrandamisele, mis võib vastuollu minna IMFiga sõlmitud abilepingu tingimustega. Tema sõnul ei tohi fond takistada valitsuse jõupingutusi majapidamiste võlaprobleemi lahendamisel.

Islandi pangad on finantskriisis kokku varisenud pankade riigi kontrolli all järglased. 1,8 miljardi dollari mahakandmine vastab 2009. aasta andmeil ca 8%-le Islandi kolme suurima panga koguvaradest.

Enamike islandlaste eluasemelaenud on seotud inflatsiooniga seotud võlakirjadega. Tarbijahinnaindeks on Islandi statistikaameti andmeil 2007. aasta jaanuarist kasvanud 41%. Reaalpalgad on sama ajaga kahanenud 10,1%. Keskpanga hinnangul kahanes reaalne kasutada olev tulu mullu 20,3%.